Kusjuures jutt ei käivat isegi konkreetsetest ettevõtetest, vaid sisuliselt kogu Saksamaa ärisektorist, kirjutas Wall Street Journal.

Allikate sõnul esitab sellise soovi kõigepealt Saksamaa rahandusminister Olaf Scholz Washingtoni külastades. Samuti tõstatab teema ka liidukantsler Angela Merkel, kui ta aprilli lõpus USA presidendi Donald Trumpiga kohtub.

Merkeli valitsuse tegevus on tingitud allikate kinnitusel suurest survest, mida Venemaaga äri ajavad ja seetõttu ohus olevad suurettevõtted Saksamaa valitsusele avaldavad.

Täpsemalt on teemaks aprilli alguses kehtestatud sanktsioonid Vene tippametnike ja oligarhide vastu. Viimastega teevad aga tihedat majanduskoostööd suured Saksa ettevõtted nagu näiteks Siemens AG, Daimler AG ja Volkswagen AG. Ettevõtete hinnangul võivad USA sanktsioonid tekitada neile sadade miljonite eurodeni ulatuvat kahju.

Märkimisväärne on ka see, et Saksamaa ja Venemaa vaheline kaubavahetus eelmisel aastal kasvas hoolimata üha karmimatest sanktsioonidest - kui 2016. oli kaubavahetus Venemaa ja Saksamaa vahel 45 miljardi euro juures, siis eelmisel aastal kerkis see 54,5 miljardi euroni.

"Meil on väga halb eelaimus praeguse sanktsioonidespiraali asjus. Me loodame, et kõik mõistaksid kiiremas korras, et alati on parem olukorda deeskaleerida," rääkis Nord Stream 2 projektiga seotud ettevõtte Uniper SE pressiesindaja Leif Erichsen.