"Ta ei ole teinud otsust tuumaleppe osas, kas püsida selles või lahkuda," lausus Bolton Fox Newsile.

Liibüa otsus loobuda oma tuumaprogrammist läbi diplomaatia on eeskujuks jõupingutustele Põhja-Korea osas, selgitas ta.

"Me peame vägagi silmas Liibüa mudelit aastatest 2003, 2004," ütles Bolton vastuseks küsimusele, kas Põhja-Korea peab täielikult loobuma oma tuumarelvadest, -kütusest ja rakettidest, enne kui USA järeleandmisi teeb.

"Siin on loomulikult erinevusi, Liibüa programm oli palju väiksem. Kuid see oli põhimõtteliselt kokkulepe, mille me tegime," märkis Bolton.

"Me tahame Põhja-Korealt esimesel kohtumisel tõendeid, et nad on selle strateegilise otsuse teinud," märkis ta.

Kuid Liibüa otsus tuumaprogrammist loobuda võib olla Põhja-Koreale ka hoiatavaks näiteks, mis võib juhtuda. Sealsed mässulised kukutasid Lääne õhurünnakute toel valitsuse ja hukkasid riigi liidri Muammar Gaddafi.

Pyongyang on sageli viidanud Gaddafi  ja Iraagi endise diktaatori Saddam Husseini saatusele kui tõendile tuumarelvade vajalikkusest.

Pompeo süüdistas Iraani Lähis-Ida destabiliseerimises

Lähis-Idas ringsõidul viibiv USA uus välisminister Mike Pompeo kasutas Saudi Araabia liidritega kohtudes võimalust rünnata Iraani ja valmistada ette pinda president Donald Trumpi otsuseks taanduda Iraani tuumaleppest.

Neljapäeval ametisse vannutatud ja seejärel otse NATO välisministrite kohtumisele suundunud Pompeo saabus laupäeval Ar-Riyadi ning õhtustas kroonprints Mohammed bin Salmaniga. Pühapäeval kohtus ta kuningas Salmaniga.

Saudi Araabiast lendab USA esidiplomaat edasi Tel Avivi, kus kohtub Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga. Seejärel on kavas visiiti Jordaaniasse, millega võtab ta kokku kõnelused Iraani suurimate vastastega piirkonnas.

Pärast Ar-Riyadi kohtumisi süüdistas Pompeo Iraani Lähis-Ida destabiliseerimises muu hulgas Süüria presidenti Bashar al-Assadi ja Jeemeni šiiamässulisi toetades.

"Iraan toetab vahemeestest mässulisi ja terrorirühmitusi. Ta on Jeemeni huthi mässuliste relvadiiler ja viib läbi küberhäkkimiskampaaniaid. Ja ta toetab mõrvarlikku Assadi režiimi," ütles Popmeo koos Saudi Araabia välisministri Adel al-Jubeiriga ajakirjanikele esinedes.

"Erinevalt eelmisest administratsioonist ei jäta me Iraani terrorismi tohutut haaret hooletusse," lubas ta.

Trump peab 12. mail otsustama, kas Ühendriigid lahkuvad Iraani tuumaleppest. Analüütikute hinnangul otsustab Trump leppest väljumise kasuks hoolimata Euroopa tugevast survest sellele kindlaks jääda.

Jubeir ütles, et Ar-Riyad toetab "püüdeid tuumalepet parandada", ning tegi ettepaneku kehtestada Iraanile täiendavad sanktsioonid ballistilisi rakette käsitlevate rahvusvaheliste lepete rikkumise, terrorismi toetamise ja teiste piirkonna riikide siseasjadesse sekkumise eest.

Pompeo sõnul ei taga tuumalepe praegusel kujul, et Iraan ei saa kunagi endale tuumarelvi.

"Me jätkame Euroopa liitlastega tööd leppe parandamiseks, aga kui kokkuleppele ei jõuta, on president lubanud leppest lahkuda," sõnas ta.

Euroopa käsitleb Iraani tuumalepet parima viisina tuumaohtu vältida

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa kordasid oma kindlaksjäämist Iraani tuumaleppele kui parimale viisile neutraliseerida oht tuumarelvastatud Iraani tekkeks, teatas pühapäeval Downing Street.

Peaminister Theresa May rääkis laupäeval ja pühapäeval telefonitsi Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga ning kõik möönsid, et praegusest leppest on välja jäänud mõned tähtsad elemendid, seisab teates.

"Meie prioriteet rahvusvahelise kogukonnana on endiselt takistada Iraanil tuumarelva välja töötamast," lisati selles.

"Nad olid ühte meelt, et on tähtsaid elemente, mida lepe ei kata, kuid mis vajavad lahendamist -- ballistilised raketid, see, mis juhtub leppe tähtaja möödudes, ja Iraani destabiliseeriv tegevus piirkonnas.

"Nad lubasid jätkata tihedat koostööd omavahel ja USA-ga, et leida lahendus tervele reale väljakutsetele, mida Iraan endast kujutab -- sealhulgas küsimustes, mida lepe ei kata."

Nii Macron kui Merkel pidasid lõppeval nädalal Washingtonis läbirääkimisi Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga, kes on korduvalt ähvardanud taganeda 2015. aastal Barack Obama valitsusajal sõlmitud leppest.

Mõlemad püüdsid müüa Trumpile maha ideed, et lepe on sammuks pikemaaegse ja laiema leppe suunas, pakkudes "nelja samba" lahendust.

Esimese sambana käsitletaks praegust tuumalepet.

Lisaks tuleks piirata Iraani ballistiliste rakettide programmi ja Teherani mõjuvõimu Lähis-Idas ning võtta sihikule Iraani tuumategevus pärast 2025. aastat, kui Teheran saab praegu kehtiva leppe alusel taaskäivitada osa oma tuumaprogrammist.

Netanyahu kavatseb arutada USA välisministriga Iraani tuumalepet

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu sõnul kavatseb ta pühapäeval visiidile saabuva USA välisministri Mike Pompeoga arutada Iraani tuumalepet ja Teherani kasvavat agressiooni.

"Minu meelest on tähtis, et ta tuleb Iisraeli osana oma esimesest visiidist välisministrina väljaspoole Ühendriike," märkis Netanyahu pühapäeval valitsuse istungil.

"Ma arutan temaga arenguid piirkonnas, Iraani kasvavat agressiooni ja loomulikult tuumalepet Iraaniga, mille suhtes on peagi otsust oodata."

Netanyahu on korduvalt kutsunud muutma või tühistama seda Iisraeli suurima vaenlasega sõlmitud lepet, kuigi paljud suurriigid näevad selles võtit, mis takistab Teheranil tuumarelva omandada.

Reedel pärast Brüsselis NATO liitlastega peetud kõnelusi vihjas Pompeo, et Trump plaanib leppest taganeda.

Netanyahu hoiatas ka, et tema riik ei luba Iraanil seada end sõjaliselt sisse naaberriigis Süürias, mille autoritaarset režiimi Teheran toetab.

9. aprillil hukkus õhurünnakus Süüria õhujõudude baasile seitse Iraani sõjaväelast. President Bashar al-Assadi liitlased Iraan ja Venemaa süüdistasid Iisraeli rünnakus, mis nõudis ühtekokku 14 sõjaväelase elu.

Trumpi hiljutine lubadus väed Süüriast ära tuua on tekitanud muret Iisraelis, mis loodab Washingtoni abile Iraani mõjuvõimu vähendamisel selles riigis.

Pompeo visiit toimub enne USA saatkonna sügavalt vastuolulist üleviimist Tel Avivist Jeruusalemma, mis on kavandatud 14. maiks.

Palestiina liidrid on seoses selle sammuga külmutanud kontaktid Valge Majaga ning ka Pompeo ei kohtu oma ringsõidu ajal kellegagi neist.