"Lubage endale meenutada," ütles ta usutluses telekanalile Fox, "kui nad saavad tuumarelva, saate vastu võidurelvastumise Lähis-Idas. Te saate saudid, kes seda (tuumarelva) tahavad, egiptlased, kes seda tahavad, emiraatlased. Olukord on juba praegu väga, väga ohtlik ja me ei taha seda teed minna. Ma ei näe seal praegu reaalset sõjalist lahendust," vahendas Johnsoni sõnu ajaleht Guardian.

Minister manitses Trumpi, et leppest lahkumisega "last koos pesuveega välja ei viskaks", ning ärgitas pigem leppe kallal tööd tegema, sest paremat alternatiivi praegu rahvusvahelisel kogukonnal pole.

"Kas me tõepoolest räägime tõsiselt, et hakkame neid objekte pommitama, kas see on tõepoolest reaalne võimalus?"

Samas tunnistas Johnson, et Trumpil on õigus, kui ta näeb praeguses leppes vigu.

"Vaadake, Iraan käitub halvasti, ta töötab välja mandritevahelisi ballistilisi rakette. Me peame sellele lõpu tegema. Peame andma vastulöögi sellele, mida Iraan piirkonnas teeb. Me peame olema karmimad," lisas ta.

Oma seisukohti väljendas Johnson ka ajalehes New York Times avaldatud artiklis.

"Sellel hapral ristmikul oleks viga lahkuda tuumaleppest ja kõrvaldada piirangud, mida see Iraanile seab," kirjutas Johnson.

Tema sõnul on Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) inspektoritele antud täiendavad volitused Iraani tuumarajatiste jälgimiseks, "mis suurendab tõenäosust, et nad märkaksid igasugust katset relva ehitada".

"Ainult Iraan võidaks, kui selle tuumaprogrammilt piirangu maha võetaks," kirjutas ta.

Guardian märgib, et Johnson peab läbirääkimisi USA asepresidendi Mike Pence'i ja riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoniga.

Trump lubas teatada Iraani tuumaleppe otsusest teisipäeval

USA president Donald Trump ütles, et teatab teisipäeval, kas USA jätkab Iraani tuumaleppes osalemist või mitte.

"Teatan oma otsusest Iraani tuumaleppe asjus homme Valgest Majast kell 14 (Eesti aeg kell 21)," teatas Trump esmaspäeval Twitteris.

Trumpil on 12. maini aega öelda, kas Iraani tuumalepe on jätkuvalt USA riiklikes huvides. Kui ta leiab, et ei ole, siis avab ta sellega tee USA majandussanktsioonide taaskehtestamisele Iraanile.

Johnson Trumpi endaga ei kohtunud

Ühendkuningriigi välisminister Boris Johnson on esmaspäeval visiidil Washingtonis ja esineb USA presidendi Donald Trumpi meelistelesaates "Fox & Friends", et veenda teda mitte taganema Iraani tuumaleppest.

Johnson ei kohtu Washingtonis Trumpiga, kuna pole presidendi soosikute seas, kirjutab BBC. Küll aga kohtub ta Trumpi valitsuse liikmetega, et veenda presidenti mitte loobuma Iraani tuumaleppest.

Trump on nimetanud 12. mail uuendamisel tulevat tuumalepet "hullumeelseks", on ähvardanud sellest taganeda ja nõudnud Euroopa liitlastelt selle "kohutavate vigade parandamist." Trump peabki 12. maiks otsustama, kas jääda Iraani tuumaleppe juurde või mitte.

Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa on nädalaid kulisside taga vaeva näinud, et säilitada kokkulepet, mida juhtis Obama valitsus ning millega on liitunud ka Venemaa ja Hiina. Leppega kaotasid liitlased Iraani majandust hävitavad sanktsioonid ning vastutasuks lubas Iraan piirata oma tuumaprogrammi.

Mida Johnson liitlaste nimel ütleb?

USAs esinedes laiendab Johnson ilmselt oma varasemaid mõtteid, mille ta avaldas ajalehele The New York Times. Artiklis ütles Johnson, et üksnes Iraan võidaks sellest, kui tuumapiirangutest loobutaks.

"Kõikidest valikutest, mis aitavad meil tagada, et Iraan ei saaks iial tuumarelva, on sellel kokkuleppel kõige vähem puudusi," kirjutas välisminister. "Kokkuleppel on nõrkusi, kindlasti, aga ma olen veendunud, et neid saab parandada," jätkas ta, lisades, et Ühendkuningriik töötab koos USA, Prantsusmaa ja Saksamaaga, et lepet täiustada.

Ta selgitas, et kokkulepe on seadnud Iraani tuumaprogrammile piirangud ja "nüüd, kui need käerauad on paigas, ei näe ma mingit kasu nende kõrvale heitmises." Johnsoni sõnul tuleks "käeraudu" täiustada, mitte lõhkuda.

Miks on liitlaste vahel erimeelsused?

Trump on nimetanud kokkulepet "halvimaks, mis iial tehtud". Ta leiab, et nõudmised Iraanile on liiga leebed, eriti kuna lepe piirab Iraani tuumategevust üksnes kindla perioodi jooksul ja ei suuda peatada ballistiliste rakettide arendamist. Trump lisas, et lepe andis Teheranile 100 miljardit dollarit, mida kasutati relvade, terrori ja rõhumise rahastamiseks Lähis-Idas.

USA välisminister Mike Pompeo ütles, et tuumalepe on rajatud valedele, peale seda, kui Iisrael avaldas "salajased tuumafailid", millega süüdistati Iraani salajase tuumaprogrammi tööshoidmises, kuigi selle tegevus pandi väidetavalt seisma 15 aastat tagasi.

Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja ÜRO peasekretär Antonio Guterres on hoiatanud Trumpi, et ta ei loobuks leppest. Macron nõustus, et leppe tingimusi tuleks laiendada ja need peaksid puudutama mõningaid Trumpi muresid.

Iraani president Hassan Rouhani ütles, et USA seisaks silmitsi "ajaloolise kahetsusega," kui ta leppest loobuks. Samas viitas ta, et Iraan võiks töötada leppe kallal koos teiste allakirjutanutega, jättes USA kõrvale: "Kui me saame ilma Ameerikata sellest kokkuleppest, mida soovime, siis jätkab Iraan leppele pühendumist. Aga kui mitte, siis jätkab Teheran oma rada."

Mis on Iraani tuumalepe?

2015. aastal allkirjastas Teheran koos USA, Hiina, Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga leppe, mis piirab Iraani tuumategevust, et blokeerida Iraani võimekus ehitada tuumapomm, kuid lubada tuumajaama ehitust. Vastutasuks peatasid teised osapooled Iraani majandust pärssivad sanktsioonid.

Iraani jaoks tähendas lepe uraani rikastamise võimsuse ja varude piiramist: Teheran lubas kokkuleppega vähendada uraani rikastamise tsentrifuugide arvu ning suurema osa oma rikastatud uraanivarudest lahjendada või teise riiki transportida.

Ameerika Ühendriigid olid Iraanile kehtestatud ja kaotatud laiaulatuslike sanktsioonide eestvedajad ja tuumaleppe läbirääkimiste algatajad.