Täienduse tegemine rahapesuvastasesse ja sanktsioonide seadusesse võeti alamkojas vastu ilma hääletuseta pärast seda, kui konservatiivid ja opositsioonis olevad leiboristid saavutasid üksmeele.

Meetme peab heaks kiitma ka parlamendi ülemkoda.

"See on tohutu verstapost Suurbritannia ja meie kampaania jaoks. See on tõesti suur võit. Mul on hea meel," ütles seadustäienduse vastuvõtmise kampaaniat juhtinud William Browder.

"Vene inimõigusrikkujad on varjanud viimasel paaril aastakümnel oma raha Ühendkuningriigis ilma mingi kartuseta tagajärgede eest ning see peaks tekitama neis jumala hirmu, et nende varad konfiskeeritakse," sõnas ta.

Venemaa keelas möödunud nädalal kõnealuse seadusega seoses kümnetel Leedu Vene-vaenulikel poliitikutel, seadusandjatel ja analüütikutel riiki sisenemise. Venemaa välisministeeriumi avalduse kohaselt kehtestati avatud nimekiri vastusammuna Leedule, kes on heaks kiitnud niinimetatud Magnitski nimekirja.

Eesti kiitis Magnitski nimekirja heaks märtsi lõpus.

USA välisminister Mike Pompeo ütles kuu keskpaiku, et Ühendriigid kavatsevad jätkata Magnitski seaduse kasutamist täiel jõul.

2016. aastal võttis kongress ühehäälselt vastu otsuse laiendada Magnitski seadust kõigile maailma riikidele, mitte üksi Venemaale. Seadus annab USA presidendile volituse värskendada korruptsioonis ja inimõiguste rikkumises süüdi olevate välismaalaste nimekirja.

2017. aasta oktoobris ütles Vene president Vladimir Putin, et Vene-vastased sanktsioonid kehtestanud Magnitski seaduse aluseks on poliitilised mängud.

Seadus on saanud nime Sergei Magnitski järgi, kes paljastas Vene siseministeeriumi kõrgete ametnike miljarditesse rubladesse ehk väidetavalt kuni 230 miljoni dollarini küündinud maksupettuse. Seepeale esitati 2008. aastal hoopis talle süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Magnitski suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti, väidetavalt oli teda enne ka pekstud ja piinatud.