Pärast perearstide süsteemile üleminekut 2000. aastate alguses on perearstid esmatasandi arstiabi osutajad inimese sünnist surmani. Lastearst on eriarst, kelle juurde perearst suunab keerulisema diagnoosi puhul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla ütles, et lastearst on jätkuvalt üldhaiglas oluline.

"Oma lastearst on ikka hästi - nii nagu igasugune asi ligidal on oma ja hästi. Teine asi on see, et pikad sõidud Tallinna või Tartusse ei ole kõikidele inimestele jõukohased ja taskukohased," rääkis Kiisküla.

Eesti lastearstide selts tunneb tuleviku pärast muret, sest nende sõnul on pärast perearstide süsteemi tulekut näiteks Tallinna lastehaigla erakorralise meditsiini osakonda pöördujate arv aastatega viiekordistunud.

"Ausalt öeldes mina lastearstina ei ole rahul, lapsevanemad ei ole rahul ja lastearstid ei ole rahul. Tahaks ikkagi seda laste arstiabi korraldust parandada. Väga suureks probleemiks lähima viie aasta jooksul saab nende üldhaiglate, maakondade haiglate lastearstide saatus, et süsteem kokku ei variseks," märkis seltsi president Ülle Einberg.

Sotsiaalministeerium näeb asja teises valguses. Tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütles, et tegemist on 20 aasta pikkuse vaidlusega perearstide ja lastearstide vahel.

"Täna perearstid teiselt poolt ütlevad, et nad saavad hakkama, nad vajavad pediaatri konsulatsiooni ainult keerulisemate juhtumite puhul. Ja meie tervisenäitajad näitavad ka, et tegelikult esmatasandil perearst koos oma meeskonnaga saab hakkama oma krooniliste haigustega lastega," sõnas Koppel.

Tartu ülikoolis lõpetab pediaatria resindentuuri igal aastal kaks-kolm lastearsti. Ülikooli ja ministeeriumi hinnangul sellest piisab.

Lastearstide selts tunneb aga muret, et kõik noored arstid koonduvad Tartusse või Tallinna.

"Loomulikult, kui on väike koht, on vähe lapsi, siis ei lähe lastearst sinna tööle ka sellepärast, et tema töökoormus ongi ainult 0,25 /.../ ja see ei taga temale ei töökvaliteeti ega täit kohta," selgitas Einberg.

Tema näeb lahendusena haiglate võrgustumist, mis kohustaks suurte haiglate arste tegema vastuvõtte ka väiksemates haiglates.

Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinik just nii tulevikku näebki.

"Seda oleme arutanud üsna põhjalikult lastekliinikus ja meie näeme ka tõesti seda, et kliinikum peab tagama ka ambulatoorse vastuvõtu maakondade haiglates. Kui sageli see saab toimuma, kas iga päev või paar korda nädalas, seda näitab vastav nõudlus," ütles lastekliiniku juhataja Vallo Tillmann.

"Võrgustumise rakendamine ja haiglate võrgustumine on toimunud siin viimaste aastate jooksul. Kindlasti need praktikad vajavad välja arendamist ja see, kuidas suurem haigla - kas siis TÜK või PERH - tõesti maakondades vastuvõtte korraldab, on vaja veel katsetada, et mida kus veel vaja on," rääkis Koppel.

Ta lisas, et arutada tuleks ka seda, kuidas tagada vajadusel ka patsientide liikumine keskustesse.