Näiteks toob Est-For Invest välja apelli väite, et avalikkusega ei ole eelnevalt piisavalt aru peetud ega huvitatud osapoolte seisukohti ära kuulatud.
Est-For Invest väidab aga, et tuli puidurafineerimistehase rajamise kavatsusega avalikuks oluliselt varem kui Eesti seadused seda ette näevad. "Avalikkusega on peetud kordades rohkem aru kui Eesti õigusaktides ettenähtud ja praktikas tavaks olnud," seisab Est-For Investi pöördumises.

Est-For Investi sõnul väidab ka apell, et tehase asukohavalik on investorite nõudmisel juba ette piiratud Tartu lähikonnaga, ilma et oleks tehtud eelnevaid mõju-uuringuid ja kaalutud alternatiivseid asukohti.

Tegelikkuses on ettevõtte kinnitusel Tehase rajamisel kolm olulist eeldust: paiknemine tooraine keskel, lähedus mageveeressurssile ning transpordiühenduste olemasolu. "Need eeldused on täidetud vaid Suur-Emajõe piirkonnal, mistõttu pole arendajal huvi uurida puidurafineerimistehase rajamise võimalikkust mujal Eestis. Teoreetiliselt võinuks kaaluda asukohana ka Ida-Virumaad või Pärnumaad, kuid tegelikult oleks arendaja sellega avalikkust – sealjuures eelkõige Tartumaa inimesi – eksitanud. Kolm eeldust on täidetud vaid Suur-Emajõe piirkonnas, mistõttu tasub uurida tehase rajamise võimalikkust vaid asukohas, kuhu on tõenäoline tehast rajada."

Samuti väidab Est-For Investi sõnul apell, et kuna Eesti metsaraie mahud sõltuvad tänapäeval eeskätt turunõudlusest, põlistaks hiigeltehase rajamine suure raiesurve metsadele.

Ettevõte aga väidab, et puidurafineerimistehase toimimiseks ei tule raiuda ühtki puud rohkem võrreldes praeguse raiemahuga. "Tehas hakkab toormena kasutama praegu Baltikumist eksporditavat paberipuitu ja puiduhaket. Planeeritava tehase toormevajadus on 3,3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu või puiduhaket. 2015. aasta seisuga eksporditi Eestist 2 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ning Eesti saetööstustel jäi kõrvaltootena üle 1,1 miljonit kuupmeetrit puiduhaket. Tehase planeerimisel on arvestatud, et toormeareaal oleks eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eesti ning Põhja-Läti," kinnitas Est-For Invest.

Samuti väidab apell, et tehases kasutada plaanitav Kraft-meetodil puidu töötlemine võimaldab väärindada vaid 40 protsenti puidust, ent uuemad tehnoloogiad võimaldavad puitu väärindada kuni 90 protsendi ulatuses.
"Väide ei vasta tõele. Kraft-meetod võimaldab väärindada toorainet 100 protsendi ulatuses. 45 protsenti toorainest töödeldakse tselluloosiks, 30 protsenti hemi-tselluloosiks, 10 protsenti ligniiniks, mis läheb edasitöötlemiseks, 11 protsenti ligniiniks, mis läheb energia tootmiseks ning neli protsenti erinevateks ekstraktiivaineteks (mh talliõli, tärpentiin).

Apellis öeldakse, et puidurafineerimistehase Tartu maakonda kavandamine on vastuolus Tartu maakonna ja Tartu linna arengudokumentidega.

Est-For Investi sõnul on tegemist hinnanguga. "Est-For Invest ei saa anda ka vastupidist hinnangut, kuid soovitab otsustada järgnevate faktide põhjal. Tartu linna kehtiv arengukava toob välja muuhulgas järgmised põhimõtted: Tartus ja Lõuna-Eestis tervikuna on head väljavaated puidutööstuse klastri väljakujundamiseks. Tartu maakonna kehtiv arengustrateegia toob välja muuhulgas järgmised põhimõtted: Tartumaa arengu keskseks strateegiliseks väljakutseks majandusstruktuuri muutmine. Ilma uute maailmas konkurentsivõimeliste töökohtadeta ei tule juurde vaba raha taristu ülalpidamiseks ega edasiseks investeerimiseks. Kesksete strateegiliste väljakutsete hulgas on toodud välja ääremaastumise vältimine ning mahajäämuse vähendamine Harjumaa poolt veetavast arengust. Keskseks väljakutseks on Tartust rahvusvahelise keskuse arendamine. Keskseks väljakutseks on põllumajandus- ja metsandussektori ning teadus- ja arendusasutuste koostöö arendamine," vastas Est-For Invest.

Veel väidab Est-For Investi sõnul apell, et riigi eriplaneeringu toel tehase rajamine peaks lahendama riiklikult strateegilisi küsimusi, kuid ligi 200 töökohta Tartu piirkonnas ja lubatud lisatulu metsaomanikele ei lahenda neist ühtki.

Est-For Investi sõnul on väide eksitav, sest nimekiri pole ammendav. "Lühidalt oleksid kasud järgmised: Loodavad töökohad oleks kõrge lisandväärtusega, rohkem kui miljon eurot töötaja kohta. See on võrreldav 8000 keskmise lisandväärtusega töökohaga Eesti töötlevas tööstuses. Tehas kasvataks Eesti sisemajanduse kogutoodangut 1,1–1,4 protsenti võrrelduna 2015. aastaga. Tehase rajamisel tõuseks taastuva elektrienergia tootmine Eestis vähemalt 48 protsenti võrrelduna 2016. aastaga. Tehas vähendaks Eesti kasvuhoonegaaside heidet 1,6 protsenti võrreldes 2015. aastaga. See on samaväärne sellega, kui Eesti teedel sõidaks 83 000 sõiduautot vähem," loetles Est-For Invest.