Toomas Sildami kommentaar: Laar – ikka asjakohaselt irooniline ja täpse sõnaga
Iseseisvuse taastanud Eesti üks olulisi kujundajaid Mart Laar jätkab Eesti Panga nõukogu esimehena, kui parlament nõustub riigipea sellise sooviga. Nii lähebki, vastuhäältest hoolimata, ennustab ajakirjanik Toomas Sildam oma kommentaaris.
Teisipäeval hääletab riigikogu, kas kahekordne peaminister Mart Laar jätkab Eesti Panga nõukogu esimehena. Kindlasti on valitsusliidu poliitikute seas neid, kelle süda tahaks Isamaaliidu kunagisele esimehele punast nuppu vajutada. Aga, nende mõistus sunnib koalitsiooni sisetemperatuuri madalas hoidmiseks rohelise hääletusnupu kasuks valima.
Keskerakonna Peeter Ernits nimetas Eesti Panga nõukogu esimehe ametit Mart Laari sotsiaalseks töökohaks. Tegelikult on see solvav. Sest kõik, kes Laariga kokku on puutunud, teavad, kui vahe on tema mõistus ja kui selge on ütlemine.
Muidugi võivad Mart Laari valitsuse kunagised majandus- või sotsiaalpoliitilised otsused tekitada mõnedes keskerakondlastes kestvat tuska või meelepaha. Samas on keeruline ette kujutada, et teisipäevasel hääletusel riigikogus ei saaks Laar vajalikku häälteenamust.
Esiteks on peaminister Jüri Ratas kuuldavasti öelnud president Kaljulaidile, kes Mart Laari kandidatuuri esitas, et parlamendis tulevad talle toetushääled kokku.
Teiseks teavad keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid väga hästi, et IRL-i auesimees on seesama Mart Laar ning siin pole koht, kus hakata koalitsiooni vastupidavust kõigutama.
Ääremärkusena olgu öeldud, et nii sotsides kui ka Keskerakonnas võib kindlasti olla neid, kes tahaksid IRL-ile "tagasi teha". Näiteks selle eest, et umbusaldamata jäeti naistevastase vägivallaga kompromissitu võitluse üle ironiseerinud justiitsminister Urmas Reinsalu või, et IRL oli vastu mõjuka keskerakondlase, majandus- ja kommunikatsiooniministri Kadri Simsoni plaanile tasuta maakondlikust ühistranspordist.
Aga veelkord, need solvumised või tüliküsimused ei saa Mart Laari tagasivalimisele saatuslikuks. Valitsusliidu püsimine üle kõige.
Opositsioonilisest Reformierakonnast on kostnud etteheiteid, et Mart Laar pole viimastel aastatel olnud Ratase valitsuse suhtes vastasrinnale sobivalt kriitiline.
Hoopis vastupidi, sügisel 2016, kui Reformierakond oli võimult kukutatud, ütles ta mürgiselt, kuidas Taavi Rõivas tõestas, et igaüks ikka ei või olla peaminister. See oli Reformierakonnale valus kõrvakiil.
Laar tunnistas ka samas intervjuus Mart Soidrole, et talle küll ei meeldi Keskerakonna leping Ühtse Venemaaga, kuid see ei anna veel põhjust rääkida vasakpöördest Eestis.
Reformierakond aga just sellega Ratase peaministriks tõusmise ajal hirmutas. Ning poliitiliselt ebakindlasse faasi jõudnud koduerakonna kohta ütles Mart Laar irooniliselt, et kui Isamaa hakkab kõndima ja prääksuma nagu Isamaa, siis ongi Isamaa, muidu mitte.
Ja siiski-siiski, poole teraga võiks rahul olla ka Reformierakond. Tänavu veebruaris kritiseeris Laar eelmise ja praeguse valitsuse alkoaktsiiside tõstmise poliitikat, nimetades tulemust jamaks. Ta pidas silmas piirikaubanduse tähelendu.
"Vast on see järgmistele valitsustele õpetuseks, et makse ikka niimoodi tõsta ei maksa," lootis Laar ERR-is, torgates seejärel:
"Piirikaubandust loovad otsused tehti küll juba Reformierakonna poolt, nii et tegelikult peaksid Lätist antavad auhinnad jaotatama Ossinovski ja Rõivase vahel," märkis ta.
See kõik näitab, et Mart Laari iseloomustab endiselt asjakohane iroonilisus ja täpne sõna. Mida tema oponendid ja ilmselt ka paljud toetajad nüüd ootavad, on tänase Eesti Panga rolli mõtestamine, mis on palju laiem küsimus kui ainult seal töötavate inimeste arv. Laaril on võimalus see teema ette võtta.
Toimetaja: Marek Kuul