Kadrioru selts kardab rikutud ajaloolise hoone kohale uue ja suurema ehitamist ({{commentsTotal}})

Raua 22
Raua 22 Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Ehitaja omavoli tõttu lammutatakse Kadriorus aadressil Raua 22 asuv miljööväärtuslik hoone ning kohalikke esindav selts kardab, et omanik plaanib krundile püstitada uue ja märksa suurema maja. Tallinna linnaplaneerimisameti teatel saab aga senise planeeringu alusel ehitada ainult lammutatava hoone koopia.

Eelmise aasta sügisel avastas Tallinna linnaplaneerimise amet, et Raua 22 asuva ajaloolise hoone rekonstrueerima pidanud osaühing Hestlandia on asunud seda hoopis lammutama. Esialgu sai ettevõte korralduse hoone konserveerida, kuid vaidlustas selle ning detsembris otsustas ameti projektide läbivaatamise komisjon, et enam ei ole võimalik ehitusloa saanud projekti järgi ehitada, sest hoone on sisuliselt hävinenud.

Hestlandia pidi hiljemalt tänavu mai keskpaigaks esitama lammutusprojekti ning seda osaühing ka tegi. Pärast selle kinnitamist tuleb osaühingul kuue kuu jooksul hoone likvideerida.

Kadrioru selts saatis mai keskel linnaplaneerimisametile mureliku kirja.

"Seltsini on jõudnud info, et Raua 22 arendaja plaanib rajada pärast tema poolt "rekonstrueerimise" käigus lagunenud ja lammutamisele kuuluva ajaloolise hoone asemele uue hoone, mille maht kasvab võrreldes praegusega ligi ühe kolmandiku võrra – lisandub üks korrus ning hoone laieneb ka pindala poolest," kirjutas selts.

Seltsile saadetud vastuses ütles ameti juhataja Ignar Fjuk, et kui lammutusprojekt kinnitatakse, ei ole võimalik likvideeritud hoonet enam ümber ehitada ega laiendada.

Kadrioru seltsi kartuse kohta, et linnaplaneerimisamet ei näe uues detailplaneeringus ja hoone laiendamises probleemi, vastas Fjuk, et praeguseks ei ole teada, kui suureks, millise kujuga ning millisesse asukohta kavandatakse uus hoone. Kõik selgub detailplaneeringu menetluses.

"Kui algne hoone on lammutatud, ei saa olla tegemist enam esialgse hoone laiendamisega," rõhutas ta.

Fjuk lisas, et detailplaneeringu lahendus peab olema kooskõlas Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringus kehtestatud kaitsetingimustega. Juhul kui Raua 22 kinnistu omanik soovib seda hoonestada, on tal selleks kaks võimalust.

Esimene neist on taastada ajalooline hoone selle esialgses asukohas, muutmata selle lahendust ja mahtu. Sellisel juhul pole detailplaneeringut vaja koostada, piisab ehitusprojektist ning teatise esitamisest, et hoone taastatakse koopiana.

"Olemasoleva hoone taastamine on omanikule ajaliselt ja rahaliselt vähem koormavam võimalus, sest puudub vajadus uue detailplaneeringu koostamiseks. Samas võimaldab see variant püstitada kooskõlastatud ehitusprojektiga võrreldes väiksema hoone," lausus Fjuk.

Teise võimalusena tõi ta välja uue hoone püstitamise, kuid sellisel juhul tuleb koostada detailplaneering ja taotleda ehitusluba.

Kadrioru selts kirjutas pöördumises, et on üllatav ja probleemne miljööväärtuslikul alal sündiv pretsedent, kus arendaja pahatahtliku ja seadusevastase tegevusega ei kaasne mingit karistust.

"Vastupidi, selline käitumine on sisuliselt heaks kiidetud ja muutumas tavaliseks praktikaks. Vaikiva heakskiidu ja/või sekkumatuse tulemusel hävinevad vanad rekonstrueerimist väärivad majad ning pahatahtlik käitumine annab konkurentsieelise ausate omanike ja arendajate ees," tõdes selts.

Fjuk vastas, et linnaplaneerimise amet ei saa sellise väitega nõustuda. Raua 22 omanikuga on tema sõnul suheldud, kohtutud ja oldud kirjavahetuses nii projekteerimistingimuste koostamise menetluses kui eskiisi ja ehitusprojekti menetluses alates 2013. aastast. Ametil ei ole aga õigust määrata karistusi ja trahve, neid saavad teha korra- ja õiguskaitseorganid.

"Ameti koostatud ettekirjutuste mittetäitmisel on tähtajaks esitamata dokumentatsiooni eest võimalik määrata sunniraha," lisas Fjuk.

Kadrioru selts pani ametile südamele, et nad arvestaksid eelnimetatud asjaolusid Raua 22 uue detailplaneeringu menetlemisel, et otsustusprotsess oleks põhjalik ja läbipaistev, täidaks ühiskondlikke ootusi seaduste järgimise osas ning arvestaks miljööväärtusliku piirkonna ja kogukonna huvidega.

Linnaplaneerimise ameti juhataja kinnitas, et nad lähtuvad oma töös Eesti seadustes ja määrustes sätestatust.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: