Konkurentsiamet: apteegireform on nõrgalt põhjendatud

Konkurentsiamet leiab, et apteegi omandireform on tervikuna nõrgalt põhjendatud, ent tankistproviisorite omanduses olevate apteekide asjus pole ravimiamet nende poole pöördunud, et nad järelevalvet teostada saaksid. Apteekrite liit leiab, et omandisuhtega skeemitamist võimaldab ametnike tegemata töö.
ERR kirjutas apteegi omandivormi skeemidest, kus näiliselt proviisorite omanduses olevaid apteeke juhivad ühe advokaadi abiga tegelikult ravimite hulgimüüjad ja Euroapteegi kett, ehkki 2020. aastast jõustuva apteegireformi mõte on tagada proviisorite omandisse liikuvate apteekidega see, et hulgimüüjatel puuduks otsetee jaeturule.
Nõnda on nõrgalt peidetud skeemiga loodud näiteks apteegiettevõtted OÜ PharmaOne, OÜ PharmaTwo ja OÜ PharmaThree, mida kõiki juhib vandeadvokaat Janno Kuusk, nii et tegelik kontroll on Leedu ravimimüüjatel ja Euroapteegil.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots tõdeb skeeme kommenteerides, et järelevalve tegemiseks peaks ravimiamet esmalt neile taotluse esitama. Seda tehtud ei ole.
"Vastavalt ravimiseadusele on konkurentsiameti roll hinnata apteekide ja hulgimüüjate võimalikku seotust valitseva mõju kaudu ravimiameti taotluse alusel. OÜ PharmaOne, OÜ PharmaTwo ja OÜ PharmaThree osas ei ole ravimiamet konkurentsiameti poole pöördunud," tõdes Ots.
Ravimiamet skeemides probleemi ei näe. "Üleandmine on lubatud tegevus," kommenteeris ameti peadirektor Kristin Raudsepp. "Viidatud ettevõtetes on sajaprotsendiline osalus proviisoritel, kellel põhikirja kohaselt on ainuisikuliselt võimalik muuhulgas valida ja tagasi kutsuda juhatuse liikmeid ning võtta vastu otsuseid juhatuse pädevusse kuuluvates küsimustes."
Samas tõdes Raudsepp, et mõte skeemidest oli teadaolev risk ka ravimiseaduse muutuse tegemisel, mistõttu sai sellele võimalusele riigikogus mitmel korral tähelepanu juhitud.
Konkurentsiameti juht Märt Ots leiab, et apteegireform tuleks kriitiliselt üle vaadata.
"Konkurentsiamet on üldiselt seisukohal, et apteegi omandireform on tervikuna nõrgalt põhjendatud ning kindlasti tuleks see kriitiliselt üle vaadata. Üheks paljudest põhjustest on siinkohal ka see, et vertikaalse integratsiooni keeldu on praktikas äärmiselt keeruline tõhusalt jõustada. Oleme sellesisulisi seisukohti korduvalt avaldanud," rõhutas Ots.
Nii näiteks saatis Märt Ots konkurentsiameti nimel 2015. aasta detsembris ettepaneku hoiduda omandipiirangu nõude kehtestamisest tollasele tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile (SDE), justiitsminister Urmas Reinsalule (IRL) ning majandus- ja taristuminister Kristen Michalile, milles tõi paksus kirjas välja muuhulgas järgmised seisukohad: "Praeguseks on selge, et kehtiva piiranguga ei ole võimalik sajaprotsendiliselt tagada apteekide ja ravimite hulgimüüjate täielikku lahusust. /---/ Konkurentsiameti hinnangul ei ole ära näidatud, et proviisoromaniku nõudega oleks võimalik saavutada selle kehtestamisel seatud eesmärke."
Lisaks seisab samas kirjas ministritele: "Piirangud kahjustavad oluliselt vaba konkurentsi. Samuti ei ole ära näidatud ega ka sisuliselt läbi analüüsitud, kas neist piirangutest avalikkusele üldse mingit kasu tõusetub."
Apteekrite liit: skeemitamine tuleneb ametnike tegemata tööst
Eesti apteekrite liit leiab jätkuvalt, et apteegireform on vajalik.
"See, et apteegiketid on asunud "skeemitama", on riigiametnike tegemata töö uute tegevuslubade väljaandmisel!" teatas apteekrite liidu esinaine Ülle Rebane. "Ettepanek apteegireformi tühistamiseks teenib üksnes suurte rahvusvaheliste ravimikontsernide, mitte ravimivajajate huve."
Toimetaja: Merilin Pärli