Apteegireform algatati riigikogus 2014. aasta märtsis. Eelnõu ja seletuskirja esitas oma allkirjaga riigikogu liige Margus Tsahkna, toona IRL-i liige ja sotsiaalkomisjoni esimees. Andrus Ansipi (RE) valitsus oli viimaseid nädalaid ametis, sotsiaalministri toolil istus tulevane peaminister Taavi Rõivas (RE). Kaks nädalat hiljem ta seda oligi ning siis jagunes ministrikoht juba kaheks: sotsiaalkaitseministri ameti sai Helmen Kütt (SDE) ning tervise- ja tööministri vastloodud positsiooni Urmas Kruuse (RE).

"Apteekri sõltumatuse tagamiseks, vertikaalse integratsiooni
kaotamiseks, konkurentsiolukorra parandamiseks ja apteegisektori tasakaalustatud arengu huvides kehtestatakse apteegipidamisele piirang – apteeki võib pidada apteegi juhataja kas füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühing, kus enamusosalus kuulub apteegi juhatajale," sätestas eelnõu.

Kümme kuud hiljem, kohe 2015. aasta algul tegi siis opositsioonis oleva Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson muudatusettepaneku, mis muuhulgas pani ette, et ühe proviisori valitseva mõju all konkurentsiseaduse tähenduses võib olla kuni neli üldapteeki ning enamusosalus koos valitseva mõjuga konkurentsiseaduse tähenduses võib kuuluda ka eelnimetatud proviisori enamusosaluse ja valitseva mõjuga eraõiguslikule äriühingule või
selle tütarettevõtjale.

Ehkki tavaliselt eelneb seaduse väljatöötamise kavatsusele ka mõju-uuring, siis Rõivase-aegne ega sellele järgnenud Küti- ja Kruuse-aegne sotsiaalministeerium seda ei teinud. Tagantjärele ei ole ministeerium seda samuti vajalikuks pidanud.

"Kas oleks pidanud enne omandireformiga kaasnenud piirangu algatamist 2014. aastal tegema mõju-uuringu, on iseküsimus. Tavaliselt seaduseelnõudele eelnevad mõju-uuringud, aga see algatus tekkis riigikogus," põhjendas tänane terviseala asekantsler Maris Jesse, mis võis olla mõju-uuringu tegemata jätmise põhjuseks.

Jesse rõhutas, et varitehingute riskile juhtis ministeerium ka omal ajal tähelepanu.

"Igasugune skeemitamine kindlasti aapteegireformi mõttega kooskõlas ei ole. See, et sellised varitehingud võivad aset leida, sellele riskile me juhtisime ka riigikogu tähelepanu. Riigikogu liimed neid riski realiseerumise võimalusi väga ei näinud," kommenteeris Jesse.

"Peame ka tõdema, et selliste varitehingute paljastamisvõimalused ja jälitamisvõimalused on juba teiste ametkondade pädevuses, mitte enam sotsiaalministeeriumi haldusalas," ei näe Jesse enam võimalust reformi sekkuda.

Ta lisas siiski, et ministeerium kindlasti arutab isekeskis tekkinud olukorda ja peab nõu ka konkurentsiameti ja teiste jälitustoimingute õigustega ametkondadega, et otsida riskide maandamise võimalusi. Kui on põhjust, minnakse uuesti ka parlamendi komisjonidesse.

"Küsimus on selles, et kuidas seda siis näidata, et see skeemitamine ei ole seaduse mõttega kooskõlas. On täiesti selge, et mitteproviisoritest apteekide omanikud ei soovi oma omandist loobuda," näeb Jesse seost riski ohu ja realiseerumise vahel.

Neljapäeval algatas reformierakond riigikogus apteegi omandireformi puudutava ravimiseaduse muutmise.

ERR kirjutas tankistproviisorite abil ellu viidavatest skeemidest, millega ravimite hulgimüüjad ja Euroapteegi kett säilitavad kontrolli apteekide üle, mis alates 2020. aastast peaksid kuuluma üksnes proviisoritele, et vältida hulgimüüjate kontrolli apteekide üle.