Õiguskantsler kirjutas tänavu märtsikuus vastuseks ravimite hulgimüügifirma Tamro päringule apteegireformi põhiseaduspärasuse kohta, et kõik on seaduspärane, märkides siiski, et vajadusel peab riik tegema järelevalvet.

"Ettevõtjatel on õigus kõiki õiguspäraseid võtteid kasutades suurendada oma mõju ja kasumit. Paraku on võimalik ka reeglite kuritarvitamine. Riigil tuleb valmis olla seaduste täitmise järelevalveks, et kaitsta mh ka ausaid turuosalisi," leidis Madise.

Kuna Euroopa Komisjon otsustas, et ei algata apteekide omandipiirangute kehtestamise tõttu Eesti vastu rikkumismenetlust, ei algatanud nendele argumentidele tuginedes järelevalvet ka õiguskantsler.

"Praegu tuleb kindlustada, et hulgimüüjad ei saaks ka variisikute kaudu apteeke omandada ega sõlmida proviisoritega lepinguid, mis sisuliselt säilitavad senise olukorra, mil proviisor sõltub hulgimüüjast. Näiteks sõlmides proviisoriga frantsiisilepingu kaubamärgi kasutamiseks tingimustel, mis piiravad proviisori sõltumatust. Samuti on oluline, et ettevõtlusega alustav proviisor ei oleks sunnitud tegema varjatud tehinguid hulgimüüja või sellega seotud isikuga, et saada ressursse apteegi avamiseks või apteegi omandamiseks seniselt omanikult," juhtis Madise siiski tähelepanu ohule, mis ongi nüüdseks tankistapteekrite abiga realiseerunud.

Õiguskantsler pidas selliste olukordade ennetamiseks vajalikuks, et riik teeks ettevalmistusi. "Konkurentsiameti järelevalvemeetmete piisavuse hindamine on seejuures sama oluline kui nende järelevalvemeetmete tõhus rakendamine," rõhutas Madise.

"Praeguse apteegireformi eesmärke on võimalik ilmselt saavutada mitmel moel ning seadusandja võib põhiseaduse raamides otsida ja rakendada erinevaid meetmeid. Eri aspektid kokku võiksid pidurdada ravimite hinnatõusu ning laiendada valikut. Samas on tegemist prognoosotsusega, mille mõju ei ole võimalik kindlalt ennustada," tõdes Madise.

Seatud piirangute eesmärki silmas pidades ei saa aga kehtestatud regulatsiooni hinnata õiguskantsleri meelest meelevaldseks ega põhiseadusvastaseks, kuna valitud abinõusid kasutades on põhimõtteliselt võimalik seadusandja soovitud tulemusteni jõuda.

Riigikohtu hiljutine otsus, mille järgi ravimiamet eksis väikeasulatesse täiendavate apteekide asutamist lubades, sedastab, et üleminekuaeg, mille kestel võiksid nõuetele mittevastavad apteegid oma tegevust laiendada, ei soodustaks järkjärgulist lähenemist lõppeesmärgile, vaid toimiks sellele vastupidises suunas.

ERR kirjutas skeemidest, mida ravimite hulgimüüjad ja Euroapteegi kett kasutavad, et seadustada apteegipidamine ka pärast 2020. aastal jõustuvat apteegireformi: selleks tehakse enda kontrolli all olevate apteekide osanikeks proviisorid, ent tegelikult juhib kõiki ettevõtteid üks advokaat.

Reformierakond algatas selle peale riigikogus ravimiseaduse muudatuse.