Komisjoni kinnitusel tegi Vote Leave koostööd teise kampaanialiikumisega BeLeave ja seda eesmärgiga vältida seaduslike rahastuspiirangute ületamist. Ehk reeglite rikkumine seisnes selles, et deklaratsioone esitasid kaks liikumist justkui eraldi, kuigi sisuliselt oli tegu sama kampaaniaga, vahendasid Reuters, BBC ja Guardian.

"Me leidsime veenvaid tõendeid selle kohta, et kaks gruppi töötasid ühe plaani alusel, ei deklareerinud oma ühist tegutsemist ja ei pidanud kinni seaduslikest rahastusreeglitest," selgitas valimiskomisjoni poliitilise rahastuse ja regulatsiooni direktor Bob Posner.

Vote Leave'ile määras valimiskomisjon 61 000 naelsterlingi ehk umbes 68 850 euro suuruse trahvi. Vote Leave'i vastutava isiku David Halsalli ja BeLeave'i asutaja Darren Grimesi juhtumid aga saatis komisjon valeandmeid sisaldanud deklaratsioonide esitamise asjus edasi politseile.

BeLeave maksis muuhulgas 675 000 naelsterlingit selleks, et osta ettevõttelt Aggregate IQ teenust, mis seisnes sotsiaalmeedias tehtud kampaanias. Kanada ettevõte Aggregate IQ on lähedalt seotud skandaalse poliittehnoloogiate firmaga Cambridge Analytica. Mõlemad ettevõtted on omakorda seotud suurema skandaaliga, mis puudutab Facebooki kasutajate isikuandmete väärkasutamist.

Vote Leave lükkas teisipäeval pressiesindaja vahendusel süüdistused tagasi ja teatas, et valimiskomisjoni raport sisaldab mitmeid valesüüdistusi ja mittekorrektseid väiteid.

Kampaaniagrupp väitis, et Briti valimiskomisjon tegutseb poliitilisest agendast ajendatuna, ning Vote Leave avaldas veendumust, et süüdistused õnnestub ümber lükata.

Vote Leave'i näol oli tegu parteiülese liikumisega ning sinna kuulus nii Konservatiivse partei, Tööpartei kui ka Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP) poliitikuid. Üks kampaania juhtfiguure oli praegune keskkonnaminister Michael Gove ning liikumist toetas ka praeguseks juba endine välisminister Boris Johnson.

Valitsus: referendum oli legitiimne

Peaminister Theresa May pressiesindaja teatas teisipäeval kommentaariks, et Brexiti-rahvahääletus oli seaduslik ja demokraatlik referendum, mida valitsus on praegu ellu viimas.

Seoses segadustega Brexiti teostamisel ja ka EL-ist lahkumise tagajärgede edasise hindamise tõttu on mitmed huvigrupid ja poliitikud viimasel ajal nõudnud uue referendumi korraldamist.

2016. aasta 23. juunil toimunud referendumil hääletas EL-ist lahkumise poolt 51,89 protsenti valijatest.