Euroopa Liidu liidrite laual on mitu küsimust, millest kõige põletavam on rändeteema. On ju Saksamaa liidkantsleri Angela Merkeli positsioon hakanud kõikuma Baieri liidumaa Kristlik-Sotsiaalsest Liidu (CSU) nõudmise pärast saata Saksamaale saabunud illegaalsed sisserändajad tagasi sinna riiki, kus nad EL-i piiridesse jõudsid. Aga Itaalia, kuhu neid saabub üle Vahemere kõige rohkem, ei taha sellisest lahendusest kuuldagi.

Seega sõltub Merkeli poliitiline tulevik Itaaliast ja oma koalitsioonipartnerist. Samas võiks ju Itaalia uus valitsus Merkelile oma tuge mitte pakkuda, sest finantskriisi ajal nõutud kärpepoliitika on Itaalial, aga ka teisel sisserändajate saabumispaigal Kreekal valusalt meeles.

Kompromisskoht on praegu ikkagi see, et luuakse nn jaotuspunktid väljaspool EL-i ehk Põhja-Aafrika riikides, kus siis vaadatakse asüülitaotlused läbi ning tugevdatakse piirikaitseagentuuri ehk Frontexit - ehk needsamad teemad, milles 16 liikmesriigi juhid nädalavahetuse minitippkohtumisel kokku leppisid.

Kõne all on ka kaubandus - on ju USA terase ja alumiinium imporditollidele vaja vastata ning ilmselt alustatakse ka kauakestvat lahingut maailma kaubandusorganisatsioonis (WTO).

USA-ga on seotud veel üks teema - nimelt, kui palju tõstavad liikmesriigid kaitsekulutusi. Lubadus kaitseeelarvesse rohkem panustada kirjutatakse lõppdokumenti sisse, kuid selle eesmärk on näidata Washingtonile enne juulikuist NATO tippkohtumist, et ka allianssi kuuluvad Euroopa riigid võtavad president Donald Trumpi nõudmist senisest tõsisemalt.

Kui algselt pidi kokkusaamise peamiseks teemaks olema Brexiti kõneluste hindamine, siis nüüd on otsuse tegemine lükkunud oktoobrisse. Eks ole siinkohal taas kord vaja vaadata Londoni poole, sest endiselt pole selge, mida järgmise aasta märtsikuus liidust lahkuv saareriik tulevikus tahab. Liikmesriikide juhid on arvatavasti nõus Londonit hoiatama, et kui kokkulepet ei tule, siis ei tule. See aga on Suurbritanniale kahjulikum kui EL-ile.

Et tulla vastu Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile ja tema ideedetulvale, siis arutatakse eurotsooni sisemist lõimumist. Macroni mõtetest pole palju alles jäänud, kuid siiski arutatakse eurotsooni eelarve loomist ja Euroopa stabiilsusmehhanismi volituste suurendamist. Esialgu ei paista ka, et oleks probleeme kavatsusega pikendada Venemaa-vastaseid majandussanktsioone järgmiseks kuueks kuuks.