Ligi pool eluasemelaenuturust kuulub Swedbankile ({{commentsTotal}})

Tallinnas jätkub uute kortermajade kiire kerkimine - nõudlus uute eluasemete järele ei näita vaibumise märke.
Tallinnas jätkub uute kortermajade kiire kerkimine - nõudlus uute eluasemete järele ei näita vaibumise märke. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eluaseme soetamine laenu toel on aasta-aastalt kasvanud ega näita raugemise märke. Pea poolest laenudest võetakse Swedbankist.

Eluasemelaenude võtmine on kasvanud aasta-aastalt. Möödunud aasta teises pooles ületas kvartaalne tehingute arv eluasemetega 7000 piiri. Buumiaegne tase, mil näiteks 2007. aasta esimeses pooles tehti kummaski kvartalis ligi 9000 kinnisvaratehingut, pole siiski veel käeulatuses.

Swedbank veab laenuturgu

Ligi kaks kolmandikku kinnisvaratehingutest tehakse laenu toel, ent üha enam on inimestel ka vaba raha, et finantseerida oma oste säästudest. Seetõttu pole perede laenukoormus keskmiselt kasvanud.

Kõige agaramalt laenatakse vanuses 25-39 - just siis alustatakse enamasti pereeluga ja soetatakse oma esimene kodu. Enamik laenajatest ostab korteri.

Suurima turuosaga Swedbank paistab iseäranis suurena silma eluasemelaenude turul - möödunud aasta lõpu seisuga on 45 protsenti Eesti eluasemelaenudest võetud just sealt. Järgneb SEB Pank 28 protsendi eluasemelaenudega, Luminor on haaranud 16 protsenti turust.

Eraisikute turult väljunud Danske Banki Eesti filiaali on jäänud veel kaheksa protsenti eluasemelaenudest, mujalt (mh LHV Pank) on võetud laenu kolme protsendi ulatuses.

Sisuliselt sama pilt valitses turul ka aasta varem - suurpankade osakaalud pole muutunud, üksnes Danske Banki turuosa on vähenenud ühe protsendi võrra, mis kaotati muudele finantsasutustele. Seega ei ole Danske koomaletõmbumine suuri muutusi turul kaasa toonud.

Pikaajaliste laenude intressimäärad tõusuteel

Eesti Panga eluasemelaenude statistikast nähtub, et aasta jooksul on intressid pisut tõusnud, kuid laias laastus on laenutingimused jäänud eluasemeturul samaks.

Keskmine eluasemelaenu intress oli mullu maikuus 2,33 protsenti, mis siiski juba möödunud aasta juuliks kerkis keskmiselt 2,44 protsendini, ent vähenes siis taas aasta lõpuks maikuisele tasemele. Sel kevadel hakkas keskmine intress taas tõusma ning maikuuks oli see 2,46 protsenti.

Intresside suurus sõltub muuhulgas laenu tähtajast - kõige soodsamalt saab laenata enam kui 30 aastaks, ehkki vahe 20 kuni 30 aastaks võetud laenu ja pikema tähtajaga laenu intressidel on kahanenud varasemast väiksemaks. Enim on intressid tõusnud enam kui 30 aastaks võetud eluasemelaenudel.

Möödunud aasta kevadel väljastasid kommertspangad pikaajalisi (üle 30 aasta) laene keskmise intressiga 1,94 protsenti. Suve lõpuks kerkisid intressid keskmiselt kahe protsendi peale ning nüüdseks on saavutanud määr 2,13-2,15 protsendi taseme.

20-30 aastaks väljastatud eluasemelaenu intressid pole nii suurt muutust läbi teinud, ent on siiski kerkinud eelmise aasta maikuu 2,1 protsendilt 2,16 protsendini. Aprillis jõudis keskmine ka 2,22 protsendini.

10-20 aastaks väljastatud eluasemelaenude intressid on püsinud aasta jooksul enam-vähem samad. Kui mullu maikuus oli see keskmiselt 2,29 protsenti, siis tänavu maikuus 2,34 protsenti. Aastane kõikumine on jäänud 0,2 protsendi piiresse.

Kõige kulukam on võtta eluasemelaenu kuni kümneks aastaks. Siin aga pole aasta jooksul suurt muutust toimunud. Kui möödunud aasta maikuus oli lühiajalise eluasemelaenu intress 4,65 protsenti, siis täpselt samal tasemel oli see ka tänavu mais. Tõsi, vahepeal on keskmine intress käinud ära ka lausa 5,49 protsendi taseme juures (mullu augustis).

Kui suured on erinevused pangati, keskpank avaldada ei või.

Eluasemelaenudel 30 aasta piirang

Eesti Pank näeb ohtu, et kiire palgakasvu, paranenud kindlustunde ja madalate intressimäärade mõjul võivad majapidamised võtta liiga suuri laene.

Kui majapidamistel tekivad ootused, et kinnisvara hinnad kasvavad ka tulevikus, ja nende põhjal tehakse kinnisvarasse investeerimise otsuseid, võib tehingute arv veelgi suureneda.

Nõudlust ja hinnakasvu eluasemeturul on toetanud majapidamiste sissetulekute kiire kasv. Kinnisvara ruutmeetrihind suhtena keskmisesse brutokuupalka oli 2017. aasta viimases kvartalis aastatagusega sarnasel tasemel – Tallinnas 1,28 ja Eestis tervikuna 0,98 – ega ületanud pikaajalist, aastate 2004–2017 keskmist taset.

Liiga hoogsa laenamise maandamiseks on keskpank valmis nõudeid karmistama ning osaliselt on seda juba ka tehtud. Näiteks on kehtestatud automaatne piirang, et eluasemelaenu ei saa võtta pikemaks ajaks kui 30 aastat.

Nõudlus kasvab, hinnad kasvavad

Tallinna järelturu korterite hinnakasvu kiirenemine möödunud aasta teisel poolel annab märku nõudluse jätkuvast kasvust, millega on kaasnenud nii majapidamiste laenunõudlus kui -kasv.

Seda oligi iseäranis tunda möödunud aasta teises pooles: tehingute arv kasvas kuus protsenti võrreldes aasta varasemaga. Kasvas ka nõudlus uute korterite järele, millega tehtigi enam tehinguid.

Tehingute hinnad kerkisid möödunud aasta viimases kvartalis aasta varasemaga võrreldes 5,5 protsenti. Seejuures uute korterite hinnad kasvasid aastaga keskmiselt viis protsenti, ehkki see kõikus möödunud aastal kvartaliti üksjagu.

Suurim hulk kinnisvaratehinguid tehaksegi pealinnas, mida toetab ka jätkuv trend, kus maapiirkondadest ja väiksematest linnadest kolitakse ümber Tallinnasse ja selle lähiümbrusesse. Aasta-aastalt on tehingute arv pealinnas kasvanud tempoga kümme protsenti aastas.

Seevastu enim on vähenenud Narvas tehtavad tehingud (neli protsenti) ning ka sealsed hinnad on vähenenud samas mahus.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: