Kolm nädalat kestnud kohtuistungi lõpuks jäi Manafort süüdi kaheksas süüdistuspunktis, mida kokku esitati 18, vahendasid Axios, Vox jt..

Kokku võib nende kuritegude eest Manaforti karistada kuni 80 aasta pikkuse vabadusekaotusega.

Meedia andmetel ei jõudnud vandekohtunikud üksmeelele kümnes süüdistuspunktis, mida käsitletakse hiljem.

Samuti ootab Manaforti järgmisel kuul ees teine kohtuprotsess, mis käsitleb eriprokurör Robert Muelleri süüdistusi, mis puudutavad rahapesu, õigusmõistmise takistamist ja seda, et ta polnud registreerinud end välisriigi lobistina.

Manaforti süüdistati muuhulgas rahapesus, maksu- ja pangapettuses ning tegutsemises Ukraina valitsuse lobistina ilma nõutud registreerimiseta. Manafort oli alguses koduarestis miljonite dollarite suuruse kautsjoni vastu. Hilisema vangistamise põhjustas süüdistus, et ta üritas mõjutada tunnistajaid.

President Trumpiga ei ole seotud ükski punktidest, milles Manafort süüdi jäi. Peamiselt puudutavad süüdistused aega, kui Manafort töötas Ukraina kunagise presidendi Viktor Janukovitši heaks. Samas on USA meedias korduvalt leitud, et Manaforti vastu esitatud süüdistused on Muelleri meeskonna taktika, mille abil sundida Manafort Venemaa juurdluse raames koostööd tegema.

Reuters on kirjutanud ka pikema ülevaate sellest, kuidas uurijad Manafortiga seotud raha jälgi ajasid ning kuidas tõendina võeti kasutusele ka süüdistatavale kuulunud ja 15 000 dollarit maksnud jaanalinnunahast jakk.

Trump nimetas Manaforti "heaks meheks"

President Trump väljendas Manaforti süüdimõistmisest kuuldes kahetsust ja nimetas süüalust muuhulgas "heaks meheks".

"Mul on väga kurb seda kuulda," ütles Trump ajakirjanikele kommenteerides kohtuasja, mida ta on nimetanud muu hulgas "nõiajahiks".

"Ta töötas väga paljude inimeste heaks. Sellest on väga kahju, mis juhtus ja sel pole mingit pistmist Venemaa sekkumisega," lisas president.

Trump sarjas viimati pühapäeval taas eriprokuröri juurdlust Venemaa sekkumise suhtes kahe aasta tagustesse presidendivalimistesse, nimetades seda "kõige halvemal kujul makartismiks".

"Mul pole midagi varjata... ja ma olen nõudnud läbipaistvust selleks, et see kallutatud ja põlastusväärne nõiajaht saaks lõpule jõuda. Nii palju elusid on rikutud mitte millegi nimel - kõige halvemal kujul makartism!" kirjutas riigipea sotsiaalvõrgustikus Twitter.

Manafort töötas Trumpi kampaania heaks märtsist augustini 2016. aastal. Varem on ta teinud tööd ka teistele presidentidele nagu Ronald Reagan ja Gerald Ford.

Eriprokurör Robert Mueller uurib Venemaa sekkumist USA 2016. aasta presidendivalimistesse, Trumpi kampaaniameeskonna võimaliku kokkumängu Venemaaga ja seda, kas Trump takistas 2017. aasta mais Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktorit James Comeyt vallandades õigusemõistmist. Enne eriprokuröri uuris Venemaa sekkumist FBI.

USA presidendi endine advokaat tunnistas ennast süüdi

President Donald Trumpi endine advokaat Michael Cohen tunnistas end teisipäeval Manhattani ringkonnakohtus süüdi kaheksas kuriteoepisoodis, mis puudutavad maksupettusi, finantsasutusele valeandmete esitamist ja kampaaniareeglite rikkumist. 

USA avalikkuses sai kõige rohkem tähelepanu Coheni tunnistus, et kampaaniaseaduse rikkumiseks andis talle korralduse kandidaat, kelle nime ta välja ei öelnud, kuna viimasele pole süüdistust esitatud. Cohen lisas, et tegu on sama kandidaadiga, kes andis talle korralduse maksta 130 000 dollarit vaikimisraha, mille kandidaat hiljem Cohenile tagasi maksis. Cohen kinnitas kohtule, et ta oli teadlik sellest, et tema tegevus oli ebaseaduslik, vahendasid Axios ja Vox.

Hoolimata sellest, et Cohen mainitud kandidaadi nime välja ei öelnud, oli sisuliselt selge, et jutt käis tollasest presidendikandidaadist ja praegusest USA riigipeast Donald Trumpist. Juba varem on tulnud avalikuks, et Cohen maksis 130 000 dollarit pornotäht Stormy Danielsile, kodanikunimega Stephanie Cliffordile, et viimane lõpetaks väited, et tal oli Trumpiga armuafäär.

USA meedias on pälvinud palju tähelepanu ka kohtudokumentides sisalduv lause "isik 1, kellest on praeguseks saanud Ameerika Ühendriikide president".

Sisuliselt on kõige olulisemaks Trumpi puudutavaks küsimuseks nimetatud kohtuprotsessil, kas Trumpi kampaaniaraha kasutati kahele naisele - Cliffordile ja Playboy modellile Karen McDougalile - vaikimisraha maksmiseks, sest see oleks seadusevastane, ning kas tulevane president oli sellest teadlik ja kas ta andis selleks lausa korralduse.

Cohenile süüks pandud kuritegude eest saaks põhimõtteliselt karistada kuni 65 aasta pikkuse vabadusekaotusega, kuid väidetavalt tähendab kokkulepe seda, et Trumpi endine advokaat peab vanglas viibima kolm kuni viis aastat.

Oluline detail oli ülestunnistuse puhul ka see, et kohtulik kokkulepe, mille raames Cohen end süüdi tunnistas ja Manhattani prokuratuuriga koostööd tegema hakkas, ei sisaldanud eeldust, et ta peab hakkama andma informatsiooni eriprokurör Robert Muellerile, kelle meeskond uurib Venemaa sekkumist 2016. aasta valimistesse ja võimalikku koostööd Trumpi meeskonna ja Venemaa vahel.

Samuti uurib Mueller seda, kas Trump takistas 2017. aasta mais Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) direktorit James Comeyt vallandades õigusemõistmist. Enne eriprokuröri ametisse määramist uuris Venemaa sekkumist just FBI.

Käesoleva aasta aprillis toimunud ja FBI poolt läbi viidud läbiotsimine Coheni kontoris leidis aset esialgu just eriprokurör Muelleri taotlusel.

Voxi ülevaatlik artikkel märgib, et Coheni ülestunnistusel võib kohtuprotsessi edasisest arengust sõltuvalt olla oluline juriidiline tagajärg ka Trumpile. Ühe artiklis sõna saanud juristi hinnangul on president Trump Coheni sõnu arvestades kui "kaasosaline, kellele pole veel süüdistust esitatud" ning kui tegu ei oleks presidendiga, oleks selline süüdistus juba ammu esitatud.

Michael Coheni advokaat Lanny Davis teatas teisipäeval otsesõnu, et kui tema klient on süüdi kuriteos, siis on seda ka president Trump.

"Michael Cohen tegi täna selle sammu, et tema perekond saaks uue lehe pöörata. Michael täitis oma lubaduse, mille ta andis 2. juulil ja kus ta lubas seada esikohale oma pere ja kodumaa ning rääkida Donald Trumpi kohta tõde," märkis advokaat oma pöördumises.

"Täna tõusis ta püsti ja tunnistas vande all, et Donald Trump andis talle korralduse rikkuda seadust tehes makseid kahele naisele peamise eesmärgina mõjutada valimisi," jätkas Davis. "Kui need maksed olid kuriteod Michael Coheni puhul, siis miks ei peaks need olema kuriteod Donald Trumpi puhul?"

Giuliani süüdistas Cohenit ebaauses ja valetamises

President Trumpi advokaat ja veteranpoliitik Rudy Giuliani kinnitas teisipäeval ABC intervjuus, et Coheni ülestunnistuses pole midagi, mis viitaks, et Trump on midagi valesti teinud.

Coheni tegevus aga viitab Giuliani hinnangul pikaajalisele ebaaususele ja valetamisele.

Väljaanne Politico on omakorda teinud kokkuvõtte sellest, kuidas Trumpi liitlaste väited naistele vaikimisraha maksmise teemal on aja jooksul muutunud.

Trumpi toetajate arvamust Manaforti ja Coheni kohtuasjad tõenäoliselt eriti ei mõjuta ning seda oli Voxi hinnangul näha ka teisipäeval Lääne-Virginias toimunud kampaaniaüritusel.

Senatisse pürgiva Patrick Morrissey toetuseks korraldatud kampaaniaüritusel Trump Coheni ja Manaforti teemat ei puudutanud. Küll aga kõlas seal juba 2016. aasta valimiskampaania ajast tuntud Hillary Clintonile viitav hüüdlause "Pange ta trellide taha!" ("Lock her up!").

Kongressi vabariiklased on rõhutanud asjaolu, millele ka Trump ise on tähelepanu juhtinud, et nii Manaforti kui ka Coheni kohtuprotsess ei puuduta ega tõesta kuidagi mingit kokkumängu Venemaa ja Trumpi meeskonna vahel.

Axios on samas teinud kokkuvõtteks ülevaate Trumpi kunagise meeskonnaga seotud isikutest, kellele eriprokurör Mueller või USA võimud on praeguseks tähelepanu pööranud. Hetkel on kohtus süüdi mõistetud üks inimene (Paul Manafort), seitse isikut on end ise süüdi tunnistanud (Michael Cohen, Michael Flynn, Rick Gates, Alex vand der Zwaan, George Papadopoulos, Ricardo Pinedo) ning süüdistus on esitatud 12 Venemaa sõjaväeluure ametnikule, 14 Vene kodanikule ning kolmele Vene juriidilisele isikule. Samuti on - teadaolevalt - kuulatud üle suur hulk inimesi, sealhulgas seitse Valge Maja ametnikku ja seitse administratsiooni liiget.

Samas kehtib ka selle kokkuvõtte puhul Trumpi liitlaste seisukoht, et otseselt Venemaaga, rääkimata mingi kokkumängu tõestamisest, on USA kodanikke puudutavatel süüdistustel vähe pistmist ning tegemist on eelkõige varasemate finantskuritegudega või võimudele valeütluste andmisega. Ka Trump ise märkis äsja Reutersile antud intervjuus, et üks põhjus, miks ta pole Muelleriga veel vestelnud, on see, et kardab võimalikku sattumist nn valetunnistuste andmise lõksu.