Euroopa Komisjon kaebab Poola kohtureformi tõttu Euroopa Kohtusse ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Euroopa Komisjon otsustas esmaspäeval kaevata Poola Euroopa Liidu Kohtusse, sest Komisjoni hinnangul rikub Poola valitsus uue ülemkohtu seadusega kohtute sõltumatuse põhimõtet. Samuti palub Komisjon Euroopa Kohtul võtta kuni kohtuotsuse tegemiseni kasutusele ajutisi meetmeid.

Poola uue ülemkohtu seadusega langetatakse ülemkohtu kohtunike pensioniiga 70-lt 65-le eluaastale, mistõttu on oht, et 72-st ülemkohtu kohtunikust sunnitakse 27 pensionile minema. Selle meetme tulemusena peaks pensionile minema ka ülemkohtu esimene esimees, kelle Poola põhiseaduses sätestatud kuueaastane ametiaeg lõppeks seega enneaegselt, seisis Euroopa Komisjoni pressiteates

3. aprillil 2018 jõustunud seaduse kohaselt antakse kohtunikele võimalus taotleda, et Poola Vabariigi president nende ametiaega pikendaks. Pikendamine on võimalik kolmeks aastaks ja seda saab ühe korra uuendada. Euroopa Komisjoni hinnangul aga ei ole presidendi otsuse jaoks kehtestatud selgeid tingimusi ja seda ei ole võimalik taotluse tagasilükkamise korral kohtulikult läbi vaadata. "Poola ametivõimud on pakkunud ainsa kaitsemeetmena välja mittesiduva konsultatsiooni Poola kohtute nõukoguga, mille uus koosseis on ametisse määratud vastuolus kohtusüsteemi sõltumatust käsitlevate Euroopa standarditega," leidis Komisjon.

Euroopa Komisjon jääb seisukohale, et Poola ülemkohtu seadus ei ole kooskõlas EL-i õigusega, sest see õõnestab kohtute sõltumatuse põhimõtet, sealhulgas kohtunike ametist tagandamise keelu põhimõtet, ja seetõttu ei täida Poola oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikest 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47. 

Komisjon saatis Poola ametivõimudele 2. juulil 2018 ülemkohtu seadust käsitleva märgukirja ja 14. augustil 2018 põhjendatud arvamuse. Poola ametivõimudelt mõlemale kirjale saadud vastused Komisjoni kahtlusi ei kaotanud. 

Komisjon lisas, et Poola ülemkohtu kohtunike uue pensionile jäämise korra rakendamist kiirendatakse ja seoses sellega tekib oht, et kahjustatakse tõsiselt ja pöördumatult Poola kohtute sõltumatust ning ühtlasi EL-i õiguskorda.  

Seetõttu on Komisjon liikunud edasi rikkumismenetluse järgmisse etappi ja otsustanud anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Komisjon on ka otsustanud paluda Euroopa Kohtul määrata ajutised meetmed, millega taastada Poola ülemkohtus olukord, nagu see oli enne 2018. aasta 3. aprilli, mil vaidlusalused uued seadused vastu võeti. Samuti on komisjon otsustanud taotleda Euroopa Kohtult asja menetlemist kiirendatud korras, et saada võimalikult kiiresti lõplik kohtuotsus.

Poola valitsus pole Komisjoni kriitikaga varem nõustunud ning kinnitab, et kohtureformi seaduste näol on tegu Nõukogude perioodist pärit õigussüsteemi korrastamisega.

Poola opositsioon süüdistab omakorda praegust valitsust selles, et kohtureformi eesmärgiks on võimuerakonna Õigus ja Õiglus positsioonide tugevdamine ja kinnistamine.

Jõuliste sammude astumine Poola vastu on siiski vähetõenäoline

Kuigi Euroopa Komisjon on kasutamas Poola - ja ka Ungari - vastu Euroopa Liidu lepingu 7. artiklit ei pruugi praktikas kaasa tuua hääleõiguse peatamist või muid olulisi karistusmeetmeid.

Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22.

Kui see hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatamiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud EL-toetusi.

Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning näiteks Ungari teatas juba vahetult pärast Euroopa Komisjoni detsembrikuist otsust, et Komisjoni samm on vastuvõetamatu ja rikub tõsiselt Poola suveräänsust ning seetõttu on Budapestil kavas õigel hetkel oma vetoõigust kasutada.

Visegradi neliku riigid - Ungari, Poola, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia - on viimasel ajal peaaegu alati üksteist toetanud, kui mõnel neist on tekkinud mingi vastasseis Euroopa Liidu institutsioonidega.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: