Kohtu hinnangul ei ole 2018. aastal vastu võetud seadus põhjendatud ja sellel pole legitiimset eesmärki, vaid see hoopis õõnestab kohtunike sõltumatust, vahendas Politico. Eelmisel nädalal avaldas sarnase seisukoha ka Europpa Kohtu kohtujurist.

Poola võimupartei Õigus ja Õiglus (PiS) on varem põhjendanud, et kohtunike pensioniea langetamine 70 eluaastalt 65-ni on vajalik, et lisada ülemkohtunike sekka nooremaid kohtunikke ning saata pensionile need kohtunikud, kes alustasid karjääri juba kommunismiperioodil.

Kriitikute hinnangul on aga tegu võimupartei sooviga kohtuvõimu enda huvides poliitiliselt kallutada.

Praktikas tähendaks pensioniea langetamine seda, et 40 protsenti praegusest ülemkohtu koosseisust, sealhulgas ülemkohtu president Malgorzata Gersdorf, peaks minema pensionile. Gersdorf keeldus uuest seadusest lähtumast ning rõhutas, et tegu oleks Poola põhiseaduse rikkumisega. Põhiseaduse kohaselt peaks tema kuue-aastane ametiaeg lõppema 2020. aastal.

Euroopa Liidu Kohus väljastas eelmise aasta oktoobris korralduse, et seadusemuudatused tuleb kohtuotsuseni peatada. Novembris tegi Poola valitsus kohtunikke pensioniea langetamist puudutava seaduse asjus sammu tagasi, kuid Euroopa Liidu Kohus rõhutas esmaspäevases otsuses, et hetkel pole veel kindel, kas kõik vastuolud EL-i seadustega on kõrvaldatud.

Euroopa Kohus märkis otsuses, et Poolas kasutusele võetud meetmed tekitavad põhjendatud kahtlusi, kas kohtunike sõltumatusest peetakse Poolas kinni.

Poola on Euroopa Liidu Kohtus silmitsi mitme teemaga, mis puudutavad valitsuse algatatud justiitsreforme. Samuti on Euroopa Komisjon algatanud Poola vastu Euroopa Liidu lepingu 7. artiklist tuleneva rikkumismenetluse "Poola õigusriiki ähvardavate süsteemsete ohtude" tõttu. Menetlus võib teoreetiliselt tuua kaasa Poola hääletusõiguse peatamise, kuid praktikas on see väga ebatõenäoline.

Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22.

Kui see hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatamiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud EL-toetusi.

Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning näiteks Ungari teatas juba vahetult pärast Euroopa Komisjoni detsembrikuist otsust, et Komisjoni samm on vastuvõetamatu ja rikub tõsiselt Poola suveräänsust ning seetõttu on Budapestil kavas õigel hetkel oma vetoõigust kasutada.

Visegradi neliku riigid - Ungari, Poola, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia - on viimasel ajal peaaegu alati üksteist toetanud, kui mõnel neist on tekkinud mingi vastasseis Euroopa Liidu institutsioonidega.