"Igal riigil on suveräänne õigus viia läbi vajalikuks peetud siseriiklikke reforme," vahendas Reuters Poola välisministeeriumi pressiteadet. "Liikmesriikide vastu astutud sammud toovad kaasa ainult sügavamad Euroopa Liidus ning vähendavad kodanike usaldust Euroopa institutsioonide vastu."

Neljapäeval kinnitas vastuseisu Ungari karistamisele ka teine Visegradi nelikusse kuuluv riik ehk Tšehhi Vabariik. Tšehhi peaminister Andrej Babiš märkis küsimusele vastates, et Ungari on Praha liitlane ning et peaminister Orbanit toetatakse.

Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks resolutsiooni, millega tauniti Ungari peaministrit Viktor Orbani valitsuse poliitikat ning kutsuti üles alustama õigusriigi põhimõtete rikkumist puudutavat menetlust Ungari vastu.

Resolutsiooni näol on tegu ettepanekuga, millega kutsutakse Euroopa Liidu Nõukogu üles järeldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel ilmset ohtu, et Ungari rikub oluliselt liidu aluseks olevaid väärtusi.

2017. aasta detsembris alustas Euroopa Komisjon sellist menetlust Poola vastu seoses sealse vastuolulise kohtureformiga. Kolmapäev oligi aga esimene kord, kui sellise menetluse kutsus esile Euroopa Parlament.

Hääletus oli märkimisväärne ka seetõttu, et eelnõu poolt hääletas ka osa Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonist, kuhu kuulub Orbani erakond Fidesz.

Eesti eurosaadikutest hääletasid resolutsiooni poolt Urmas Paet, Yana Toom (mõlemad ALDE fraktsioon), Ivari Padar (S&D), Indrek Tarand (Verts/ALE) ja Tunne Kelam (PPE). Vastu hääletas Igor Gräzin (ALDE).

Sellest, kuidas Eesti eurosaadikud hääletada kavatsesid, selgitasid nad selles ERR-i artiklis.

Ungari välisminister nimetas hääletust madalaks kättemaksuks

Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles pärast hääletust, et tegu oli "migratsioonimeelsete poliitikute madala kättemaksuga".

Samuti väitis ta, et hääletusel olevat hääletamata jätnud saadikute mittearvestamisega rikutud protseduurireegleid, ning seetõttu on Budapestil kavas otsuse vastu juriidilisi samme astuda.

Szijjarto kritiseeris hääletuse aluseks olnud raportit, mis sisaldavat valesid, ning lükkas tagasi süüdistused sõna- ja akadeemilise vabaduse piiramise teemal.

Sisulisi ja otseseid karistusmeetmeid ei pruugi tõenäoliselt järgneda

7. artikli kasutamine - ei Poola ega ka Ungari puhul - ei pruugi kaasa tuua hääleõiguse peatamist või muid olulisi karistusmeetmeid.

Artikli 7 lõike 1 kohaselt saab Euroopa Liidu Nõukogu teha liikmesriigile ametliku hoiatuse. Selleks on vaja, et otsuse poolt oleks 28 liikmesriigist 22.

Kui see hoiatus aga tulemust ei anna, annavad artikli 7 lõiked 2 ja 3 võimaluse erinevateks karistusmeetmeteks, sealhulgas ka hääleõiguse peatamiseks. Samuti on võimalik kärpida liikmesriiki suunatud EL-toetusi.

Samas eeldab artikkel 7 lõige 2 liikmesriikide ühehäälset otsust ning näiteks Ungari asepeaminister ütles juba vahetult pärast Euroopa Komisjoni detsembrikuist otsust, et Komisjoni samm on vastuvõetamatu ja rikub tõsiselt Poola suveräänsust ning seetõttu on Budapestil kavas õigel hetkel oma vetoõigust kasutada.

Visegradi neliku riigid - Ungari, Poola, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia - on viimasel ajal peaaegu alati üksteist toetanud, kui mõnel neist on tekkinud mingi vastasseis Euroopa Liidu institutsioonidega.