Poola president Andrzej Duda lvõttis läinud nädalal ametivande 27 uuelt ülemkohtu kohtunikult vaatamata sellele, et EL on kaevanud Varssavi reformi Euroopa Kohtusse.

"Me oleme mures Poola presidendi otsuse pärast nimetada ametisse uued ülemkohtu kohtunikud," ütles Prantsuse Euroopa minister Nathalie Loiseau.

"Meie üleskutsetest hoolimata ei oodanud Poola ära Euroopa Kohtu otsust ja langetas otsuseid, mida on raske muuta."

See samm kujutab "Poola kohtusüsteemi sõltumatusele suurt ohtu, millel on tagajärjed meie koostööle justiits- ja sisepoliitika küsimustes".

EL väljendas esmakordselt muret Poola kohtureformi pärast vahetult pärast Seaduse ja Õigluse Partei (PiS) valimisvõitu 2015. aastal.

Brüssel on seejärel pidanud Poolaga enam kui kaks aastat läbirääkimisi, kuid Varssavi on suuresti eiranud hoiatusi, et muutused võivad nõrgestada demokraatlikku kontrolli ja tasakaalu.

Detsembris käivitas EL pretsedenditu menetluse Poola vastu vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 7, viidates "süsteemsetele ohtudele", mis ähvardavad õigusriigi põhimõtteid.

Artikkel 7 menetlus algatatakse, kui riik taganeb EL-i alusväärtustest. Selle kolmeastmeline protsess võib lõpptulemusena viia riigilt hääleõiguse võtmiseni. Tänaseks on samasugune menetlus algatatud ka Ungari suhtes. Mõlema riigi suhtes on hetkel käimas alles menetluse esimene etapp.

Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans lausus teisipäeval, et olukord Poolas pigem halveneb kui paraneb. Erilist muret teeb Timmermansi sõnul asjaolu, et Poola pole öelnud, kas kavatseb kuuletuda Euroopa Kohtu otsusele.

Poolat on süüdistatud seoses kohtusüsteemi reformiga Lääne demokraatlike standardite rikkumises. Euroopa Komisjoni hinnangul on Poola ülemkohtu seadus ühitamatu EL-i seadustega, kuna õõnestab kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtet.

Euroopa Komisjon otsustas septembris Poola valitsuse seoses riigi ülemkohtu sõltumatuse väidetava rikkumisega Euroopa Kohtusse kaevata.