Ministeerium peab haigekassa sõlmitavaid eriarstiabi lepinguid ebaseaduslikeks ({{commentsTotal}})

Arstid.
Arstid. Autor/allikas: ERR

Rahandusministeeriumi hinnangul ei tohi haigekassa eriarstiteenuste hankes sõlmida ühtegi lepingut enne, kui kõik vaidlused on lõppenud, kuid haigekassal on juba enam kui pooled lepingud tehtud. Erakliinikut juhtiv ortopeed Mihkel Mardna peab tekkinud segadust suureks ja kiireid lahendusi ei näe, tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul on aga vaidlused suurte hangete puhul tavapärased.

Eesti kõige suurema, 46 miljoni eurose meditsiiniteenuste riigihanke tulemusena peaks alates esmaspäevast tööle hakkama suur osa Eesti erakliinikuid. Haigekassa teatel on neil enam kui poolte teenuste tarvis juba lepingud sõlmitud.

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Mario Sõrm aga ütleb, et need lepingud on tühised ehk õiguslikult pole neid olemas.

"Riigihangete seadus sätestab vähemalt kaks alust, mis ilmselt praegusel juhul kohalduks. Üks on alus, mis ütleb lihtsakoeliselt seda, et vaidlustusmenetluse ajal sõlmitud hankeleping on tühine. Teine alus ütleb, et ooteaega rikkudes sõlmitud hankeleping on tühine. Tegemist on niinimetatud automaatsete tühisuse alustega," selgitas Sõrm.

Nimelt käib seoses hankega veel 17 vaidlust, millele riigihangete vaidluskomisjonis pole tänaseni tulemust leitud. Sestap ütlebki rahandusministeerium, et lepinguid ei saa sõlmida ka nende teenuste asjus, mille puhul keegi ei vaidle.

Sõrme sõnul olnuks olukord hoopis teine, kui haigekassa oleks riigihanke juba esmases hanketeates osadeks jaganud ehk lihtsustatult korraldanud 98 väiksemat riigihanget.

Haigekassa: riigihankes on selgesti eristatavad osad

Haigekassa juriidilise osakonna peajurist Urve Jelle ütleb, et sisuliselt niimoodi tehtigi ja selle pärast saab ka lepinguid ühekaupa sõlmida.

"Siin riigihankes on sisuliselt selgesti eristatavad osad. On välja kuulutatud kohad, näiteks Jõgeva ja Pärnu. Samuti on osadena erinevad erialad, näiteks kardioloogia ja neuroloogia," lausus Jelle.

Nende erinevate teenuste pakkujaks saidki erakliinikud ka ühe kaupa kandideerida. Samas tõdes Jelle, et tõesti, hanketeates ehk riigihangete seaduse järgi hanget osadeks ei jagatud.

"Neid osi sellel juhul oleks tulnud ligi sada. Pakkumuste esitamine osadeks jaotunud hankele oleks pakkujatele olnud kordades keerulisem. Pakkujad oleks väga palju dokumente pidanud koostama ja esitama," põhjendas ta.

Haigekassa on enda kombel korraldatud hanget nimetanud eripäraseks niinimetatud kobarhankeks. Mario Sõrme sõnul aga niisugust asja nagu kobarhange seaduses ei ole. On hanketeates osadeks jaotatud hange ja on hanketeates osadeks jaotamata hange. Ehk taas, kõik lepingud, mis haigekassa praegu erakliinikutega sõlmib, on õigustühised ja nende põhjal teenust osutada ega selle eest maksta ei saa. Haigekassal on aga hoopis teine seisukoht.

"See lepingute sõlmimine ongi tingitud eeskätt sellest, et Eesti Haigekassa kaitseb kindlustatu ehk patsiendi huvi saada arstiabi. Ja selle pärast me need lepingud sõlmimegi ära," nentis Jelle.

Rahandusministeerium ei tea, kuidas sekkuda

Kõige keerulisem on küsimus, mis edasi saab. Nimelt tekib kurioosne olukord, kus rahandusministeerium usub, et haigekassa rikub just praegu seadust, aga kuidas sekkuda, ei osanud Sõrm veel öelda.

"Kuna need lepingud on automaatselt tühised, siis ei saa ka tühise lepingu suhtes hakata ettekirjutust tegema ehk keelata midagi sellist, mida ei ole tegelikult seaduse silmis olemas. Seda loomulikult me peame analüüsima veel täiendavalt," lausus Sõrm.

Mõnel lepingust ilma jäänud ettevõttel on tema sõnul võimalus minna kohtusse, et kohus sõlmitud lepingute tühisust ka juriidiliselt kinnitaks. Haigekassa hinnangul ei muutuks sellest aga eriti midagi.

"Sellisel juhul, kui kohus ütleb, et leping on tühine, ega siis patsient on oma teenuse saanud. Ja haigekassa teenuse osutajale selle arve alusel ka ära maksnud. Ega selles mõttes mingit tagasinõude õigust haigekassal ei ole," lausus Jelle.

Tegelikult saanuks kõike seda vältida, kui riigihankega oleks algust tehtud mõned kuud varem. Algselt oli niimoodi ka plaanis, kuid Haigekassa nõukogu lükkas hankeks oluliste hindamistingimuste kinnitamist üha edasi.

"Nõukogu teatavasti esindab erinevaid poliitilisi ja ärihuve. Ja ilmselt võttis neil kaua aega, et saavutada kokkulepe, millised need hindamistingimused lõpuks on," tõdes Jelle.

Erakliinikul pole esmaspäevase töökorralduse osas veel selgust

Ravijuhtudes üle poole haigekassa lepingust kaotanud Ortopeedia Arstide juhatuse liige, ortopeed Mihkel Mardna ütles ERR-ile, et haigekassa on seni lubanud või andnud lootust, et üleval olevad järjekorrad ambulatoorse vastuvõtu osas ostetakse üles kuue kuu jooksul, samuti ostetakse üles päevakirurgia ja statsionaarse ravi juhud, mis on planeeritud aasta ette.

"See on suusõnaline lepe - täna on reede, aga kirjalikku lepingut ega kinnitust haigekassa poolt pole tulnud, kuidas saab toimuma olemasolev järjekord, mis on vanade teenusepakkujate poolt juba kokku pandud ja patsientide näol üleval. Ja arusaadavalt ei saa sellist lepingulist tööd toimuda vaid suusõnalise kokkuleppe alusel," lausus ta.

Mardna nimetas sellist olukorda ärevakstegevaks, sest pole selge, mis ikkagi esmaspäeval saab. Samas loodab kliinik, et haigekassa siiski senistest plaanidest kinni peab ja ravijärjekorra üles ostab.

"Praegu on haigekassa teinud mitmele suurhaiglale ettepaneku suurendada oluliselt ambulatoorse töö mahtu ehk see võib olla ka märk sellest, et neid patsiente, kes on järjekorras vanade teenusepakkujate juures, üritatakse suunata suurtesse HVA (haiglavõrgu arengukava) haiglatesse," rääkis ortopeed. "Aga siin on jälle konks, et ka neis haiglates on töö kolm kuud ette ära planeeritud. Mismoodi tuhanded haiged suunatakse HVA-haiglatesse, ma ei kujuta ette. Neil ju puudub võimekus kõiki neid haigeid vastu võtta, inimressurssi selle töö tegemiseks pole ja ambulatoorseid vastuvõtte ei hakata ju öötundidel tegema."

Seda, millal kõik vaided ja võimalik, et ka kohtuvaidlused läbi saavad, ei osanud Mardna prognoosida ja nimetas olukorda suureks tohuvabohuks.

"Me ise sooviksime võimalikult kiiret lahendust ja see oleks parem nii patsientidele kui ka neile vanadele teenusepakkujatele, aga ka uutele, sest mis saab olla hullem kui see, et kogu loos puudub selgus, mis edasi saab. Ka sajad meditsiinitöötajad on teadmatuses, kas tuleb mingi koondamiste laine, kas tuleb uut tööd hakata otsima Eestist või väljastpoolt Eestit - kogu see riigihange on põhjustanud üsna suurt segadust," nentis ta.

Sikkut: vaidlused on hangete loomulik osa

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut rõhutas, et 1. oktoobrist patsientide jaoks midagi ei muutu ning kõik saavad minna arstile, kelle juurde aeg on broneeritud. Tema sõnul tuleb vaidlusi hanketulemuste üle ikka ette ja see on loomulik protsess.

"Riigihangete läbiviimise puhul on see tegelikult tavapärane, et mida keerulisem on hange ja mida rohkem on osalejaid, seda pikemad on vaidlused. Aga hange tagab ka läbipaistvuse, et kõigil on ühesugused reeglid," sõnas minister.

Ta lisas, et tulevikus võib mõelda kas ja kuidas eriarstiabis hangetega protseduur töötab, alustada varem ja hanketingimusi kogemustest õppides täpsustada.

"Tegelikult hakati seda hanget ette valmistama üle poole aasta tagasi, aga muidugi siit on õppida. Tegemist on keerulise hankega," rääkis Sikkut, kelle sõnul on praegune olukord varasematest aastatest erinev eelkõige seetõttu, et konkurents on muutunud tihedamaks ja just seetõttu on ka vaidlusi rohkem.

Kokkuvõttes ei pidanud Sikkut toimuvat millekski drastiliseks, rõhutades, et eriarstiabi hanke kaudu jagatakse kogumahust kõigest umbes seitse protsenti.

"Nii et murekoht on väga väike osa kogu meie osutatavast arstiabist. Oleks tõesti jube kahju, kui ka Põlvamaal elav inimene muretseb, kas homme saab perearstile. Tegelikult see puudutab ikkagi erakliinikute eriarstiabi teenuse osutamist ja seda ka tulevaste vastuvõttude puhul," nentis Sikkut.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: