"Meil oli äsja NATO-Vene nõukogu kohtumine, meie esimene kohtumine sel aastal ja üheksas alates 2016. aastast. See oli kasulik, edukas ja professionaalne kohtumine, kus arutati kahte tähtsat teemat - Ukrainat ja keskmaa tuumajõudude lepingut," ütles Stoltenberg.

"Venemaa ja liitlased on mõlemas küsimuses põhimõtteliselt eri meelt. Just sellepärast ongi tähtis rääkida."

Samas rõhutas ta INF-ist rääkides: "Tänasel kohtumisel ei saavutatud mingit tõelist edasiliikumist, sest Venemaa ei näidanud üles mingit soovi oma positsiooni muuta."

NATO ja Venemaa erimeelsused ei ole kadunud, lisas ta.

USA ja NATO hinnangul rikub maismaal baseeruv Vene tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8, keskmaa tuumajõudude lepingut INF. Washingtoni väitel annaks rakett Moskvale võime teha Euroopale tuumarünnak sisuliselt eelhoiatuseta.

INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise.

Venemaa väitel ei riku tema viimase põlvkonna keskmaaraketid INF-i tingimusi, sest nende lennuulatus on 480 kilomeetrit.

4. detsembril hoiatas USA välisminister Mike Pompeo, et Washington alustab 2. veebruaril INF-lepingust lahkumise protsessi, kui Venemaa ei naase 60 päeva jooksul selle täitmise juurde. USA nõuab Venemaalt rakettide 9M729 lammutamist.

Reedesest Brüsseli kohtumisest võtsid osa kõrged Vene ametiisikud eesotsas asevälisministri Sergei Rjabkoviga, kuid Stoltenbergi sõnul ei andnud nad järele.

"Venemaa rikub uusi rakette välja töötades ja positsioonidele paigutades lepet," ütles Stoltenberg.

"Neid uusi rakette on raske avastada, nad on mobiilsed, nad on tuumavõimelised, nad võivad jõuda Euroopa linnadesse ning nad lühendavad hoiatusaega ja alandavad seega potentsiaalse tuumarelva kasutamise läve."

Stoltenberg ütles, et aeg 2. veebruarini, mille USA on andnud Venemaale INF-i säilitamiseks, ja sellele järgnev kuuekuine leppest lahkumise protsess on viimane võimalus INF-i täitmise juurde naasta.

"Me peame aru saama, et lepe on tegelikus ohus. Sellepärast oleme teinud oma sõjaväejuhtidele ülesandeks uurida, millised on tagajärjed maailmale, kui INF-lepet ei ole."

NATO uurib võimalikke vastumeetmeid Vene raketile 9М729

Stoltenbergi sõnul uurib NATO mitmeid vastumeetmeid juhuks, kui Venemaa jätkab tiibrakettide SSC-8 ehk Novator 9М729 tootmist, katsetamist või relvastusse võtmist.

"Palusime oma sõjaväe juhatust uurida (Venemaa) taolise tegevuse tagajärgi. Kaalume hulka võimalusi, kuid ma ei hakka praegu selles osas ettepanekuid tegema, sest see on väga tõsine küsimus ja peame lähenema sellele väga tasakaalukalt," ütles Stoltenberg usutluses BBC-le. 

Stoltenberg: pärast Brexitit ei saa EL oma julgeolekut NATO-ta tagada

Stoltenberg on veendunud, et Euroopa Liit ei saa oma julgeoleku tagamisel NATO-ta hakkama isegi siis, kui otsustab luua Euroopa ühisväe.

"Eriti pärast Brexitit ei saa EL mingil viisil NATO-t asendada, sest 80 protsenti NATO rahastusest tuleb EL-i mittekuuluvatelt NATO liikmetelt," ütles Stoltenberg usutluses BBC-le.

Tema sõnutsi on NATO tähtsus "mitte sedavõrd raha, vaid ka geograafia küsimus". "Kanada, Suurbritannia, USA läänes, Türgi peab sõda terrorismiga. See liit on EL-i julgeoleku jaoks vajalik," ütles peasekretär.

Mullu novembris ütles Prantsuse president Emmanuel Macron, et Euroopa vajab ühtset, USA-st sõltumatut sõjaväge. Seejärel toetas seda mõtet Saksa kantsler Angela Merkel ja Euroopa Parlamendi esimees Antonio Tajani.

USA president Donald Trump arvustas Macroni ettepanekut karmilt.

NATO nõuab Venemaalt Ukraina meremeeste vabastamist

Stoltenberg nõudis reedel Venemaalt 25. novembril Kertši väinas kinni peetud Ukraina meremeeste vabastamist.

"Vahejuhtum Kertši väinas, kus Venemaa kasutas Ukraina mereväe laevade suhtes vägivalda ning pidas laevad ja meremehed kinni, oli üks peamisi täna arutatud teemasid," ütles Stoltenberg pärast NATO-Vene nõukogu kohtumist ajakirjanikele.

"NATO liitlased nõudsid Venemaalt meremeeste kohest vabastamist. See oleks kõige tõhusam viis deeskaleerimiseks ja lahendamaks pingeid, mis on süvenenud Ukraina ümber, eriti Musta mere piirkonnas," lisas ta.