Raportis on Hiina inimõigusolukorda nimetatud kohutavaks ja halvenevaks. Seda trendi iseloomustava näitena on toodud pea miljoni uiguuri ja teiste vähemuste interneerimist Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas.

Hiina välisministeeriumi väitel sisaldab aga USA aruanne Pekingi poliitikast selles regioonis kuulujutte ja alusetuid süüdistusi.

Hiina poliitika "eesmärgiks on tagada sotsiaalne stabiilsus ja julgeolek Xinjiangis ning seda toetab rahvas", märkis ministeeriumi pressiesindaja Lu Kang. "Asjaomased osapooled soovivad õõnestada neid jõupingutusi, See on kasutu," ütles ta.

Peking on korduvalt süüdistanud USA-d Hiina-vastase separatismi õhutamises Xinjiangis, väites, et Washington on rahastanud regiooni sõltumatust nõudvaid rühmitusi, püüdes nõnda Hiinat nõrgestada.

Ühe kuuendiku Hiina maismaast moodustav piirkond on lähtepunkt riigi ambitsioonikale uuele kaubandustaristu projektile Üks vöö, üks tee, mille sihiks on avada uusi maismaaühendusi Aasia ja Euroopa turgudele.

Stabiilsuse säilitamine on muutunud prioriteediks riigi juhtkonnale, mis püüab iga hinnaga oma majandusambitsioonide takerdumist vältida.

Pekingil on pikka aega olnud halvad suhted Xinjiangi moslemivähemustega, eelkõige uiguuridega, kes moodustavad umbes poole regiooni rahvastikust.

2009. aastal leidsid piirkonna pealinna Ürümqis aset lühiajalised verised rahutused. Pekingi sõnul on keskvõimu poliitika regioonis probleemi kõrvaldanud.

Kuid kriitikute sõnul ei ole meetmed jätkusuutlikud. Hiina katsed Xinjiangi vähemust assimileerida ning alla suruda usu- ja kultuuripraktikat, mis on Hiina kommunistliku ideoloogia ja hani hiinlaste kultuuriga vastuolus, põhjustavad vaid vimma, leiavad nad.

Hiina on pidanud Xinjiangis kinni sadu tuhandeid inimesi, kes saadetakse siis nõndanimetatud ümberõppekeskustesse, kus neile sunniviisiliselt propagandat pähe taotakse ja hiina keelt õpetatakse, väidavad inimõigusrühmitused.

Peking on seesuguste keskuste olemasolu eitanud, tunnistades samas, et mõningaid pisikuritegudes süüdistatud inimesi on suunatud parandusprogrammidesse, kus nad õpivad ametit.

Juulis ütles üks taolise keskuse endine õpetaja Kasahstani kohtus, et "Hiinas nimetavad nad neid poliitlaagriteks, kuid tegelikkuses on need vanglad mägedes".