Hiina riiklikus telekanalis CCTV näidatud ülesvõtete järgi on Xinjiangi provintsis asuvad laagrid kaasaegsed koolid, kus rahulolevad õpilased harjutavad mandariini keelt, lihvivad tööoskusi ning teevad hobi korras sporti ja rahvatantsu.

Aasta algul aga ostis üks selliste keskuste eest vastutav kohaliku omavalitsuse osakond asju, mida haridusega ei seostata -- 2768 politsei kumminuia, 550 kariloomade elektripiitsa, 1367 paari käeraudu ja 2792 kanistrit pisargaasi.

Ostunimekiri on üks tuhandetest hangetest, mille Xinjiangi piirkonna kohalikud omavalitsused on alates 2017. aastast teinud "rakendusõppe ja väljaõppekeskuste" süsteemi ülesehitamiseks ja haldamiseks.

Süsteem ja selle alla kuuluvad laagrid pälvivad rahvusvahelist tähelepanu seal toimuva pärast. Inimõiguslaste sõnul on keskused poliitilised ümberõppelaagrid, kus hoitakse kuni miljonit uiguuri ja teisi moslemivähemusi.

Hiina pikalt eitas laagrite olemasolu, kuid rahvusvahelise meelehärmi tõttu muutis Peking strateegiat ja alustas avalike suhete kampaaniat laagrite kaitseks.

Riiklik propaganda ütleb, et laagrite eesmärk on seista vastu separatismile, terrorismile ja usuäärmuslusele tasuta hariduse ja erialase väljaõppega.

AFP uuris rohkem kui 1500 avalikult kättesaadavat riiklikku dokumenti -- muu hulgas hankeid, eelarveid ja tööraporteid -- ning jõudis järeldusele, et laagrid on pigem vanglad kui koolid.

Tuhanded laagrite valvurid on varustatud pisargaasi, taserite, elektripüstolite ja oganuiadega. Nende ülesanne on tagada kindel kontroll "õpilaste" üle rajatistes, mida ümbritseb okastraat ja mida jälgivad infrapunakaamerad, öeldakse dokumentides.

AFP andmeil on CCTV-s näidatud laagreid Xinjiangis vähemalt 181.

Laagrites tuleb "õpetada nagu koolis, neid tuleb hallata sõjaväeliselt ja kaitsta nagu vanglat", tsiteeritakse ühes dokumendis Xinjiangi parteisekretäri Chen Quanguod.

Uute, paremate hiinlaste loomiseks peavad laagrid esmalt "murdma nende sugupuu, murdma nende juured, murdma nende sidemed ja murdma nende päritolu", lisatakse teises dokumendis.

2017. aasta aprillis hakkasid Xinjiangi kohalikud omavalitsused hanke korras ostma lisaks mööblile ja söögiriistadele ka kaameraid laagrielanike tegemiste salvestamiseks, vahendeid nende telefonikõnede pealtkuulamiseks ja okastraati.

Lisaks osteti politseivorme, märulikilpe, kiivreid, pipragaasi, pisargaasi, võrgupüsse, elektripüsse, elektrinuiasid, kumminuiasid, odasid, käeraudu ja hüüdnimega "hundihambad" tuntud oganuiasid.

Vähemalt üks laager tahtis osta "tiigritoole". Hiina politsei kasutab neid seadmeid ülekuulatavate kinnihoidmiseks.

Xinjiangi pealinna Urumqi ametnikud argumenteerisid ühes taserite hankes, et neid läheb vaja "töötajate isikliku turvalisuse tagamiseks". Mittesurmavaid relvi vajatakse selleks, et "vähendada õnnetusest tingitud vigastusi olukordades, kus pole vaja kasutada tavalisi tulirelvi", lisati dokumendis.

CCTV sõnul on laagritesse minek vabatahtlik.

Laagritest esimesed tekkisid 2014. aastal, kui võimud käivitasid kampaania terrorismi vastu pärast Xinjiangis puhkenud vägivalda.

Laagrite ehitus sai suure hoo sisse 2017. aasta algul, kui uiguuride enamusega kohalikud omavalitsused hakkasid kiirendama "fookusgruppidele mõeldud kontsentreeritud hariduslike üleminekulaagrite" rajamist. Fookusgruppi kuuluvad usklikud, vaesed, väheharitud, Hiina passiga inimesed ja sisuliselt kõik sõjaväeeas mehed.

Peatselt pärast seda andis Xinjiangi piirkondlik valitsus välja juhise "usuäärmusluse" haldamiseks.

Äärmuslased võivad end kõikjal peita, hoiatasid ametnikud. Nad andsid teistele ametnikele korralduse otsida 25 märki ebaseaduslikust usutegevusest ja 75 märki äärmuslusest. Viimaste seas on suitsetamisest loobumine ja telgi ostmine.

"Pidage võimalikult palju kinni neid, kes tuleks kinni pidada," öeldi ametnikele.

AFP andmeil kulutasid kulutasid Xinjiangi õigusametid 2017. aastal pea kolm miljardit jüaani (432 miljonit dollarit), mis oli kavandatust vähemalt 577 protsenti rohkem. Kasvu tingisid peamiselt ümberõppelaagrite ehitamine ja haldamine.