Tegemist oli otsese vastusega 22 riigi ühispöördumisele ÜRO kõrgeimate inimõigusametnike poole. Varasemale, peamiselt lääneriikide pöördumisele olid teiste seas alla kirjutanud Austraalia, Suurbritannia, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan ja Uus-Meremaa ning ka Eesti.

Reedel aga vastasid diplomaadid 37 riigist, nende seas Venemaa, Saudi Araabia, Nigeeria, Alžeeria ja Põhja-Korea, kirjaga Pekingi toetuseks.

"Me tunnustame Hiina märkimisväärseid saavutusi inimõiguste vallas," öeldi kirjas, millele olid allkirja andnud ka Myanmar, Filipiinid, Zimbabwe ja teised.

"Me juhime tähelepanu, et terrorism, separatism ja usuline äärmuslus on põhjustanud tohutut kahju kõigile etniliste gruppide inimestele Xinjiangis," lisati pöördumises.

Hiina võimud hoiavad Xinjiangis laagrites mõnedel andmetel miljonit inimest, kellest enamuse on moslemitest uiguurid. 

Inimõiguslased ja endised kinnipeetavad kirjeldavad neid kui "koonduslaagreid", kus uiguure ja teisi vähemusi üritatakse sunniviisiliselt lõimida Hiina enamusrahvuse hanide ühiskonda. 

Reedeses kirjas rõhutati Hiina kaitseks, et tegemist on "kutseharidus- ja õppekeskustega".

"Nüüd on turvalisus ja julgeolek naasnud Xinjiangi," lisasid diplomaadid ühispöördumises.

Suursaadikud palusid, et nende ühiskiri registreeritaks ÜRO inimõigusnõukogu ametliku dokumendina. Samasuguse taotluse esitasid varem ka Lääne diplomaadid.