"Välisilm": ajakirjanike tapmine pole ainult autoritaarsete riikide teema
Kuigi praegu jälgib maailma meedia Saudi Araabia opositsioonilise ajakirjaniku juhtumit, pole võimukriitiliste inimeste mõrvamine üksnes autoritaarsete riikide teema, nende saade "Välisilm".
Alaliselt välismaal elav Jamal Khashoggi, Saudi Araabia kuningakoja armutu kriitik, jäi kadunuks, kui ta Istanbulis asuvas Saudi Araabia saatkonnas abiellumise jaoks vajalikke dokumente ajamas käis. Türgi politsei kahtlustab, et mees tapeti ning tükeldati saatkonnas ja tükid toimetati hiljem diplomaatilist numbrimärki kandva autoga minema. Et Khashoggi töötas peamiselt ajalehele Washington Post, läheb tema saatus ka USA-le korda ning president Donald Trump on ähvardanud USA peamist liitlast araabiamaade hulgas karmide sõnadega, leides sealjuures siiski, et relvakaubandust Saudi Araabiaga ei katkestata, sest see oleks USA-le hoopis kahjulikum kui Saudi Araabiale.
Bulgaarias aga maeti mõne päeva eest teleajakirjanik Viktoria Marinova, kes tegeles Euroopa Liidu toetuste väärkasutamise uurimisega. Tema arvatav mõrtsukas on kätte saadud ning viibib eeluurimise all. Bulgaaria võimud kinnitavad nagu ühest suust, et ajakirjaniku tapmine ei olnud tema tööga seotud. Loomulikult ei ole tõde praeguseks selgunud ning väide, et Marinova tapeti tingimata tema töö pärast, oleks samuti alusetu.
Põhjalikult sõnavabadust ja meediaõigust uurinud Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi külalisprofessori Katrin Nyman-Metcalfi sõnul näitas Bulgaaria peaminister Bojko Borisov aga halba eeskuju manades avalikkust, et see üldse mõrva Marinova tööga seostada julges.
"Peaminister sai nagu kurjaks ja noomis riiki, et oli nagu väidetud, et võib-olla oli tema tööga seotud, et nii nagu Bulgaarias sellist asja üldse juhtuda ei saaks, et ajakirjanikke tapetakse," meenutas ta.
Khashoggi ja Marinova pole sugugi ainsad ajakirjanikud, kes viimasel ajal tapetud on. Teisipäeval saab aasta Daphne Caruana Galizia tapmisest Maltal. Galizia oli väga kriitiline nii valitsuse kui ka opositsiooni suhtes ning uuris poliitikute valgustkartvaid tegusid.
Tänavu veebruaris aga tapeti Slovakkias samuti korruptsiooni uurinud ajakirjanik Jan Kuciak ja tema kihlatu Martina Kušnirova.
Katrin Nyman-Metcalfi sõnul on ajakirjanikke tapetud läbi aegade, ent enamasti toimuvad need mõrvad kas diktatuuririikides, sõjapiirkondades või väga ebastabiilsetes ühiskondades.
Ärevust tekitav on tõik, et nüüd tapetakse ajakirjanikke juba rahuaegseis, jõukais ning demokraatlikes riikides.
"Kindlasti see on väga halb näide meediavabadusele, sõnavabadusele. Mida tahetakse saavutada on ju kaks asja, üks on takistada just täpselt seda, mida ajakirjanik uurib. Aga teine asi on, et ehmatada ajakirjanikke üldiselt ja neid, kes ajakirjanikega suhtlevad, et lihtsalt teha, et inimesed kardavad vabalt rääkida ja uudiseid levitada," märkis Nyman-Metcalf.
Caruana Galizia mõrva-aastapäeva puhul nõuavad rohkem kui 60 Euroopa ajakirjanike organisatsiooni sõltumatu avaliku mõrvajuurdluse korraldamist.
Kuciaki ja Kušnirova surm sundis tagasi astuma Robert Fico valitsuse, ent paari tapmise asjaolud pole ikka veel selged ning süüdlased on tabamata.
Viktoria Marinova puhul saab uut selgust ilmselt siis, kui kahtlusalune rääkima hakkab.
Kõige segasemad, samas suurima rahvusvahelise kaaluga on lood Jamal Khashoggiga seoses. Khashoggi võimaliku mõrva ümber toimuv ähvardab suisa valla päästa uue rahvusvahelise kriisi.