Ekspert: inimestel tekib mure gaasiseadme pärast alles siis, kui midagi juhtub
Eelmisel nädalavahetusel raputas Eestit tragöödia Kakumäel, kus ühe pere kolm last jäid vingugaasi kätte ja surid. Ekspertide sõnul asuvad inimesed küttesüsteemi kontrollima ja vingugaasiandurit ostma enamasti alles siis, kui kuskil on midagi juhtunud.
Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) tööstusohutuse teenistuse juht Ingrid Teinemaa tõdes, et pärast traagilisi õnnetusi tunnevad inimesed rohkem huvi gaasiseadmete ja vingugaasiandurite vastu.
"Me oleme seda täheldanud ja päris tihti pärast õnnetust tuntakse rohkem huvi, küsitakse meie käest rohkem. Vingugaasiandurite läbimüük suureneb. Pööratakse sellele palju rohkem tähelepanu," rääkis Teinemaa uudistesaatele "Aktuaalne kaamera. Nädal".
"Paraku on nii, et inimeste muretsemine gaasiseadme osas tuleb meelde neile ainult siis, kui kuskil midagi juhtub. Nii kaua kuni midagi ei juhtu, ei ole ka neil probleemi, aga see on vale lähenemine," tõdes TJA mõõtevahendite ekspert Priit Poschlin.
"Aktuaalne kaamera. Nädal" tegi kaasa ühe kontrollkäigu paarismajja, kus elab raadiosaatejuht Rauno Märks.
"Oleme teinud katlahooldust igal aastal korra. Rohkem ei tea midagi, mida teha. Teema on võõras ja võib-olla ka mõnevõrra raske sellesse kõigesse süveneda, ega need aruandmed ja need midagi ei ütle," rääkis Märks. Kontrollist selgus, et Märksi kodus on gaasiseadmete olukord rahuldav.
Kakumäe tragöödia puhul gaasiseadmete lekkeid ei leitud, saatuslikuks sai vingugaas. Vingugaas on eriti ohtlik just väikelaste ja eakate organismile.
"Paneb ikka väga mõtlema. Ei kujuta üldse ette, kuidas sellised asjad juhtuda saavad. Järgmisel päeval läksin ehituspoodi ja ostsin vinguanduri. Teadsime, et seda pole meie katla puhul vaja, aga ega topelt ei kärise," ütles Märks.
Teinemaa tõdes, et vingugaas on väga salakaval ja samas ka väga ohtlik. "Teda ei ole kuidagi võimalik inimesel ära tunda, ta seguneb õhuga väga hästi ja levib igale poole. Nagu õhk pääseb igalt poolt läbi, samamoodi ka vingugaas," selgitas ta.
Siiamaani on TJA huviorbiidis olnud eelkõige kortemarjad, kuna sealne olukord on oluliselt halvem kui eramajades. Seda seetõttu, et gaasiseadmed asuvad inimestel otse eluruumis.
"Pigem on huviorbiit korterelamutes, kus pärast euroremonte tihendatakse korter liiga umbseks. Seal tekib vingugaas väga lihtsalt. Ei ole piisavalt õhku, ventilatsiooniseadmed ei tööta, lõõrid on puhastamata. Nii et, jah, korterite puhul on neid probleeme siiamaani rohkem olnud," ütles Teinemaa.
Vingugaasioht puudutab aga kõiki majapidamisi, kus on küttekolle.
"See ei puuduta mitte ainult gaasiseadmetega elamuid, vaid puudutab kõiki elamuid, kus on mingigi küttekolle, kus võib mittetäielikul põlemisel tekkida vingugaas. Selle tuvastamise vastu on ainuke vahend vingugaasiandur. On olemas suitsuandur, mis reageerib ainult suitsule. Vingugaasiandur reageerib ainult vingugaasile. Nad üksteist ei kata ja ei dubleeri. Iga asja jaoks on oma andurit vaja," kinnitas Teinemaa.
Spetsialistid tõid välja, et oluline on oma kütteseadmeid õigel ajal hooldada ja vingugaasiandur võib päästa elu.
"Ma olen ise seda samamoodi märganud, et infot on palju, mitmes erinevas kohas. Gaasiseadmed on tehnilise järelevalve pädevuses ja alati võib meie käest küsida, kui on segadus. Korras gaasiseadmed ja hooldatud gaasiseadmed töötavad väga hästi, ei ole ohtlikud ja seal ei teki vingugaasi," ütles Teinemaa.
"Inimeste põhiline mure ja kohustus on ikkagi see, et mitte keegi ei tule teie eest neid gaasitöid tegema, mitte keegi ei tule vägisi gaasiseadet hooldama. Teil on ikkagi endal kohustus kutsuda õigel ajal gaasitööde tegija, kes kõrvaldab võimalikud lekked, kes puhastab, kontrollib katlad üle. Seda keegi teie eest täna ja tulevikus tegema ei hakka," rõhutas Poschlin.
Eestis on umbes 40-50 000 majapidamist ehk eramaja või korterit, kus kasutatakse gaasiseadet. "Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas gaasiseadmetest põhjustatud vingugaasiõnnetuste kurba statistikat.
2015. aastal oli TJA andmetel kaks vingugaasiõnnetust, kus hukkus kaks inimest. Eriti kurb oli 2016. aasta, kui registreeriti seitse gaasiseadmest põhjustatud vingugaasiõnnetust, kus kaotas elu viis inimest. 2017 oli küll sama õnnetusterohke, kuid mullu inimohvreid õnneks polnud. Enim õnnetusi juhtus Põhja-Tallinnas ja Kohtla-Järvel.
Tänavuse aasta esimese pisut enam kui üheksa kuuga on olnud viis õnnetust ja sama palju on inimesi hukkunud.
Selle aasta algusest on kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Kuid andur soovitatakse panna ka eluruumidesse, kus asub näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin, pliit või gaasiboiler.
Mullu oli Eestis vingugaasi mürgistusjuhtumeid 135. Enim õnnetusi ehk 43 oli Tartumaal, Harjumaal 38 ja Viljandimaal 16. Õnnetustevaba oli möödunud aastal vaid Läänemaa.
Vaata artiklile lisatud videost täpsemalt, mis selgus kontrollkäigul Rauno Märksi koju.
Toimetaja: Merili Nael