Tänase päeva selgus on see, et teist ei saagi Eesti Kontserdi juhti. Kas olete väga õnnetu?

Tõesti selline uudis tuli. Ütleme nii, et pean sellega natuke harjuma ja loomulikult tagasi mõtlema, kuidas see protsess nii läks. Kui hea tahe ja 5:0 valituks osutumine oli 13. septembril teada kõigile, siis oli minul selleks hetkeks tunne, et see on otsustatud.

13 septembril sai kinnitust, et teie olete välja valitud, kuluaarides räägiti, et lausa mäekõrguselt. Ja sinnamaani läks kõik imeliselt. Siis läks vist päev ja hakkas lappama minema - tuli see uudis, kus te ütlesite, et olete riigikogu koosseisu lõpuni ikkagi vanas töökohas ära ja ei alusta Eesti Kontserdis sel hetkel, kui nemad olid arvanud, et te alustate tööd. Kiired arvutajad ütlesid, et te teete seda selleks, et saada kätte hüvitist, mis oleks olnud üle 20 000 euro - kui tulete varem ära riigikogu koosseisust, siis seda hüvitist ei saa.

Eks neid vandenõuteooriaid on igasuguseid ja on stereotüüp, et kui poliitik midagi otsustab, küsib, palub või püüab endale midagi selgitada, on tal ilmselt mingid varjatud tagamõtted. Aga ma ei tahaks tegelikult keskenduda sellele, mis toimus vahetult pärast 13. septembrit, mida kuluaarides räägiti või mida ühed inimesed teistega rääkisid. Ma tõepoolest sain kokku nõukogu esimehega, õieti oli meil oli temaga telefonikõne, arutasime tulevikku. Tegelikult ma ei näe, et on keelatud või on kuritegu, kui inimene küsib, millised võimalused temal on.

Kas sel hetkel, 13. septembril need võimalused ei olnud juba läbi räägitud? Et alustate sel kuupäeval tööd, saate nii palju palka?

Ei olnud. Tähendab, tegelikult ei olnudki mingeid muid tingimusi kui läbirääkimistel, õieti vestlusvoorus räägiti. Kõigepealt ma esitasin visiooni, mis oli kirjalik. Seda kiideti, sain teise vooru. Seal oli minuga kokku viis inimest, ma ei oska neid nimesid öelda, sest neid ei ole teada, ja vastasin küsimustele - kõigele, mis puudutas sisu - muusikat, maju, meeskonda, programmi. Ja tundsin ennast suurepäraselt, nägin seal tunnustavaid nägusid. Kahjuks või õnneks, kuna mul on väga väike töövestluste kogemus, sest ma pole kunagi varem pidanud ühelgi töövestlusel käima /.../ tegelikult jutuni, mis puudutab töötingimusi, ei jõutud. Ma küsisin neid asju pärast, palusin oma võimalusi. Tegelikult protokollitud otsused, milliste tingimustega saab hakata nõukogu esimees minuga läbi rääkima, jõudsid minuni telefoni teel 5. oktoobril, kolm nädalat hiljem.

Kust selline uljus siis, kui pole teada veel ei tööleasumise aeg ega palk, et julgesite 13. septembril öelda, et kõik, poliitikaga on lõpp, mina olen Eesti Kontserdi uus juht. Tegelikult paberit polnudki laual.

Paberit ei olnudki laual, ausalt öeldes ma jäin uskuma seda, mis mulle öeldi. Helistati telefoni teel, otsus on selline. Tõesti, paberit ei ole, aga valituks osutumise otsus oli protokollitud. Kui mulle öeldi, et see on protokollitud ja alla kirjutatud, siis mul ei olnud põhjust hakata kedagi kahtlustama. Samuti ei olnud mingeid läbirääkimisi selles valdkonnas, et ma ei tohi kellelgi midagi öelda. Kohe kutsus mind Klassikaraadio saatesse. Läksin saatesse, rääkisin oma visioonist, ei pidanud seda sugugi halvaks tooniks, et rääkida, millised on plaanid, milliseid kontserte võiks teha või kuidasmoodi kogu seda tegevust korraldada. See on mulle väga südamelähedane, ma võiksin sellest rääkida tundide viisi.

Aga kuulsin juba ühest kui teisest kohast kuluaaridest, et Laine, sa pruugid liiga palju suud, sa liiga palju arvad midagi ja tunned ennast juba liiga palju Eesti Kontserdi direktorina. Tõesti tundsingi, päriselt ka! Mind on valitud, ma tundsin. Ja sellepärast ma hakkasin küsima, et kus on leping, millise raha eest ma tulen, kõik täpselt. Mina võin tahta tulla 1. veebruaris, märtsis, aprillis või juulis, aga läbirääkimised hakkavad sel hetkel, kui sulle esitatakse tingimused. Neile tingimustele ma vastasin kirjalikult ja kõik tingimused, mis olid Eesti Kontserdi poolt mulle pakutud, said taha sõna "nõus".

Tõesti, 22. oktoobril te sellise kirja saatsite, see on kolm päeva tagasi.

See on kolm päeva tagasi. See ei olnud üldse mingisuguse meedia survel või midagi. Tegelikult oleksin tahtnud seda ära saata või õieti selleteemalist kirjavahetust pidada juba eelmise nädala keskel. Me kõik teame, millised kurvad sündmused olid siin meie nõukogu esimehel vahepeal (suri Eesti Kontserdi nõukogu esimehe Indrek Lauli isa Venno Laul - toim), väga paljud asjad force majeure'i tõttu lihtsalt lükkusid edasi. Ei olnud puht inimlikult võimalik midagi täpselt üles kirjutada. Ja ma palusin, et mulle saadetakse draft meili peale. Seda ei tulnud.

Tegelikult ei vasta tõele see, et lepinguläbirääkimisteks saab pidada kohe sama aega, mis oli vahetult pärast otsuse väljakuulutamist, sest ei saa arutada ju tingimuste üle, mida ei ole esitatud. Võib esitada oma soove, aga läbirääkimiste protsess hakkas ametlikult pärast 5. oktoobrit, kui nõukogu oli andnud selleks ka volituse. Selleks ei olnud ka volitust enne nõukogu esimehel. Võisime vestelda, kokku saada, käia lõunal, aga see ei ole läbirääkimisprotsess. Ametlikult esitatakse tingimused, teine poolt ütleb, et minu tingimused on sellised, saadakse keskpõrandal kokku, kirjutad alla või ei kirjutata.

Praegu on seis selline nagu ta on. Ei on vastuseks saadud, nüüd nii on. Algab uus konkurss puhtalt lehelt. Teil on võimalus uuesti kandideerida. Kas kandideerite?

Muidugi mul on võimalus. Kaalun erinevaid võimalusi. Mul on võimalus kandideerida, võimalus mitte kandideerida.

Mis te teete riigikogu valimistega, kui ütleme, et Eesti Kontserdi rong on läinud või ükskõik mis põhjusel te sinna enam ei kandideeri. Kas riigikogu valimistele minek, poliitikasse jäämine tuleb taas päevakorda?

Riigikogu valimised on alles 3. märtsil. See on küll kohe, aga ma olen osalenud kõikides valimisprogrammi ettevalmistustes, ma pole tegelikult ju rongist maha astunud. Ma kaalun erinevaid võimalusi. Ma ei ole valmis täna ütlema lõplikku otsust. See kõik on olnud väga kiire, väga värske, küllaltki nördimapanev - ja ma ütleks nii, et see on suureks ohumärgiks, hoiatuseks inimestele, kes edaspidi tahavad konkureerida riigi osalusega sihtasutustesse, mille nõukogu liikmeid määrab üks või teine minister.

Arvate, et see kõik on korraldatud?

Ma ei arva praegu midagi. Ma lihtsalt kirjeldan, missugune on see situatsioon, et kui sind ära valitakse..

Te ikkagi vihjate, et siin oli ikkagi poliitiline mäng teie selja taga?

See võib olla ka poliitiline mäng, miks mitte. Ma olen poliitik ja alati on hea süüdistada poliitikut sajas surmapatus, öelda, et ta on liiga kauaks riigikokku jäänud, aga kui ta tahab minna oma erialasele tööle tagasi, tehakse talle erinevaid takistusi. Probleemiks ei olnud täna minu professionaalsed oskused, teadmised, võimed, plaanid - need kõik sobisid. Probleemiks oli suur segadus. aga segadus, ma leian, ei ole kunagi ühepoolne. Nii et ma hoiatan kõiki, kes tahavad kandid sihtasutustesse: olge valvsad ja mõelge läbi kõik sammud. See minu lugu on õppetund ja ma olen isegi sellest väga palju õppinud, aga ma loodan, et see avab mulle uusi uksi.