"Samost ja Sildam" Randjärvest: vaja oleks veel ühte nimetamiskomiteed ({{commentsTotal}})

Toomas Sildam ja Anvar Samost.
Toomas Sildam ja Anvar Samost. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam arutasid Vikerraadio saates "Samost ja Sildam" Laine Randjärve ja Eesti Kontserdi vahel toimunut. Ajakirjanikud leidsid, et selle juhtumi valguses võiks riik luua veel ühe nimetamiskomitee riigi sihtasutuste mehitamiseks.

Eesti Kontserdi nõukogu otsustas kolmapäeval, et ei sõlmi lepingut Laine Randjärvega Eesti Kontserdi juhi kohale asumiseks, kuigi tema ametisse asumise oli nõukogu septembris heaks kiitnud.

ERR-i andmetel jagunesid viieliikmelises Eesti Kontserdi nõukogus hääled nii, et kolm riigi esindajat - Tea Varrak ja Marika Tuusis haridusministeeriumist ning Madli-Liis Parts kultuuriministeeriumist - olid lepingu sõlmimise vastu ning muusikaakadeemia esindaja Margus Pärtlas ja Eesti Kontserdi nõukogu esimees Indrek Laul poolt.

Toomas Sildami sõnul oli selle hääletuse puhul tegemist ka selge umbusaldusavaldusega Eesti Kontserdi nõukogu juhile Indrek Laulule, kes toetas lõpuni Laine Randjärve.

Sildam rääkis saates, et tal on Randjärvest inimlikult kahju ja samuti näeb see lugu üsna kehv välja. "Paratamatult tekib küsimus, kas siin paistavad kuskil kultuuriministri ja haridusministri kõrvad," ütles ta.

Ühelt poolt oleks see Sildami hinnangul ebaloogiline, sest riigikogu valimistel Laine Randjärve poolt antavad hääled jääksid andmata. Samas ei mõista Sildam, kuidas Eesti Kontserdi nõukogu jõudis ühe kuuga selleni, et Randjärv ei sobi mitte kuidagi Eesti Kontserti juhtima. "Selles on ikka üksjagu hämarat," arvas ta.

Samosti meelest võiks aga rääkida sellest, kuidas erinevate avaliku sektori tippjuhtide kohtadele korraldatavad konkursid nii halvasti välja kukuvad. "Kaks aastat tagasi läbi suure ulgumise ja hammaste kiristamise poliitikud leppisid kokku selles, et riigi äriühingute nõukogude liikmete nimetamisega hakkab tegelema sõltumatu ja pikaajalise vaatega nimetamiskomitee. Ja kui te panete tähele, siis viimaste aastate jooksul ei olegi riigi äriühingute juhi konkurssidega samalaadseid jamasid peaaegu olnud. Oluline kvaliteedi vahe on tekkinud. Mulle tundub, et tänu sellele nimetamiskomiteele on need nõukogude koosseisud saanud sedavõrd sõltumatuks, et seal ei saagi enam samalaadseid asju juhtuda nagu ma Randjärve näite puhul näeme," rääkis Samost.

Randjärve juhtum näitab Samosti sõnul kogu otsustusprotsessi läbipaistmatust. Ta rääkis, et Randjärve tööle asumise kuupäeva ja palganumbri üle Randjärve endaga ei arutatudki. "Kui inimene on konkursil välja valitud, siis selle hetkeni ei ole tal aimugi, millise palga eest ta seda tööd tegema peab. Ja siis kui ta hakkab läbi rääkima töötingimuste üle, siis algab mingi arusaamatu jama. Hakatakse talle etteheiteid tegema, et miks ta nii palju palka tahab või miks ta selliseid tingimusi seab. Või miks on tema soov asuda tööle mingist kindlast kuupäevast," sõnas Samost.

"Minu jaoks muudab selle asja täiesti arusaamatuks see, et kui lõpuks löödi Eesti Kontserdi nõukogus tempel alla otsusele, et Laine Randjärv ei sobi kontserdi juhiks, siis teda isegi ei kutsutud nõukogu istungile kohale," rääkis Sildam.
"See kõik kirjeldab sellist arusaamatut, hämarat ametisse nimetamise süsteemi, mis toimub justkui läbi konkursi," lisas ta.

Samosti sõnul avaldab selline nõukogu käitumine avaliku sektori mainele olulist kahju. "Probleem on see, et Eesti on nii väike. Siin on nii vähe inimesi. Meile on tegelikult eluliselt oluline, et igas vastutusrikkas positsioonis oleks meil alati parim inimene. See on kahjulik meile, kui me suurt osa avalikust sektorist opereerime sel viisil, et sinna võib sattuda parim inimene, aga ei pruugi, sellepärast, et kuskil toimub mingi tagatoa kokkulepe või vastupidi - keegi erutub väga tugevalt selle peale, kui ta saab teada, et konkursi komisjon on teinud valiku, mis talle ei sobi," rääkis Samost.

"Mul on selline tunne, et varsti ongi nii, et kui mingi mitte äriühingu tippjuhi koht avalikus sektoris vabaneb, siis kandidaate saab sinna potentsiaalselt olema ülivähe. Ja siis me laiutame käsi ja küsime, miks nii on," lisas Samost.

Samost pakkus välja veel ühe nimetamiskomitee loomise. See annaks tema sõnul nõukogu liikmetele natuke suurema enesekindluse ja võimaluse otsustada lähtuvalt selle asutuse või institutsiooni pikaajalistest eesmärkidest, mitte sellest, milline meeleolu tundub ministri kabinetis valitsevat.

Sidlam lisas, et see looks kindluse, et konkursid ei ole poliitiliselt manipuleeritud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: