Alexela tõstis fikseeritud elektrihinda, Eesti Energia peab võtet sobimatuks

Järjest enam elektrimüüjaid pakub oma klientidele fikseeritud hinnaga lepinguid. Alexela aga üllatas oma fikshinnaga kliente hinnatõusuga keset lepinguperioodi. Tarbijakaitseamet andis elektrimüüjale selleks loa, kuid Eesti Energia peab niisugust võtet lubamatuks.
Alexela Energiaga fikseeritud hinnaga elektrilepingu sõlminud said ebameeldiva üllatuse osaliseks, kui avastasid oma arvelt, et alates oktoobrikuust on nende fikseeritud tariif siiski tõusnud. Alexela on seda teinud ühepoolselt.
Kuivõrd elekter on börsikaup, siis tegelikkuses kõigub selle hind iga päev, tehes vahel lausa mitmekordseid hinnahüppeid nii üles- kui allapoole. Fikseeritud hind tähendab teoorias seetõttu riski mõlemale lepingupoolele: klient riskib sellega, et elektrihind on pikalt tunduvalt madalam, nii et ta maksab selle eest rohkem ja elektrimüüja riskib sellega, et peab elektrit müüma alla börsihinna, kui see vahepeal pikaks ajaks üles peaks sööstma. Fikseeritud hind tähendab ostjale stabiilsuse ostmist ja müüjale stabiilsuse müümist. Nagu ikka, võidab alati maja ehk elektrimüüja on oma riskid juba fikseeritud hinna sisse arvestanud, et ka kõrgema hinna korral mitte oluliselt kõrbeda. Tarbija on valmis seda hinda maksma, sest ta eelistab ühesuguse hinnaarvestuse alusel koostatud arveid aastaajast ja börsihinnast sõltumata.
Alexela Energia aga murdis seda lubadust, tõstes oktoobrist fikseeritud hinda enam kui kolmandiku. Näiteks kui veel septembris maksis klient päevase elektri eest 4.242 s/kWh ja öise eest 3.492 s/kWh, siis oktoobris arvestas ettevõte tasu juba hinnatasemelt 5.808 s/kWh päeval ja 4.908 s/kW öösel. Seejuures oli arvel jätkuvalt kirjas, et tegu on fikseeritud hindadega.
Need peenikeses kirjas tüüptingimused
Alexela argumenteerib hinnatõusu oma tüüptingimuste punktiga 2.4, mis ütleb, et elektrimüüjast sõltumatutel äärmuslikel tingimustel on neil neil õigus hinda korrigeerida. See tähendab nii hinnatõusu- kui -langetusvõimalust.
"Arvestades seda, et majanduskeskkonnas üldisemalt või elektriturul spetsiifilisemalt võib toimuda hinnaperioodi kestel olulise mõjuga sündmusi, mida elektrimüüja ei saa elektrilepingu sõlmimisel ja hinnaperioodiks hinna kokkuleppimisel ette näha ega mõjutada, on elektrimüüja näinud ette mõlema poole kaitseks ettevõtte tüüptingimustesse antud punkti. Oluline on teada, et tüüptingimuste punktis 2.4 toodud õigust hinda muuta s.h ülespoole, kasutab ettevõte, rõhutan, vaid äärmisel juhul," kommenteeris Alexela turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Ambos.
Ambos kinnitab, et Alexela on korduvalt kasutanud seda tüüptingimuste punkti klientide hüvanguks ehk hinnalangetuseks.
"Hinna allapoole korrigeerimist fikseeritud hinnaga lepingutega klientide puhul on toimunud kogu avatud elektrituru tingimustes üle 50 korra, ülespoole korrigeerimine toimus aga ajaloos esimest korda," ütles Ambos.
Äärmusliku olukorra tingis elektrimüüja sõnul kahe väga olulise asjaolu koosmõju.
Neist üks on tänavu jaanuarist kehtima hakanud bilansiteenuse hinnastamise metoodika muutus, mis lahtiseletatult tähendab seda, et nad pidid hakkama maksma Eleringile kui süsteemihaldurile administratiivkulu 1,5 eur/MWh. Seejuures on Eleringil õigus tõsta administreerimistasu edaspidi 30-päevase etteteatamistähtajaga.
"Lihtsamini selgitates oli ülespoole korrigeerimise peamiseks põhjuseks see, et Elering muutis turureegleid, mille tagajärjel tekkis täiesti uus tasu ehk täiesti uus kulu elektrimüüjate jaoks," selgitas Ambos.
Teiseks aga on elektri sisseostuhinnad juunist alates märgatavalt tõusnud.
"Kui kuni juunini 2018 oli kahel eelneval aastal Eesti hinnapiirkonna elektri kuu keskmine hind vahemikus 30-40 EUR/MWh, siis juunist kuni septembrini 2018 on see tõusnud juba vahemikku 50-55 EUR/MWh ja hinnatõusu trendi ennustatakse ka edaspidi," tõi Ambos esile.
Kui palju Alexelal fikseeritud hinnaga kliente on ehk paljusid muutus puudutas, ettevõte ärisaladusele viidates ei avalda. Küll aga rõhutab ettevõte, et tarbijakaitselt on nad saanud heakskiidu, et sellised muutused turureeglites on piisavalt suur põhjus hinnatõusu kehtestamiseks fikseeritud hinnaga lepingu sõlminud klientidele.
Klient võib hääletada jalgadega
Tarbijakaitseamet kinnitas ERR-ile, et tarbijad on nende poole Alexela hinnatõusuga seoses juba ka pöördunud, mistõttu on nad küsinud kauplejalt sellise muudatuse kohta selgitusi.
"Kaupleja on põhjendanud lepingu muudatusi sellega, et on toimunud lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine," ütles ameti turujärelevalve osakonna juhataja Hanna Turetski-Toomik.
"Reeglina ei tohi kokkulepitud hinnaperioodi vältel elektrihinda muuta, kuid teatud erandlike asjaolude esinemisel võib. Võlaõigusseadusest tuleneb põhimõte, et lepingu muutmist võib nõuda, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt," selgitas Turetski-Toomik.
Tarbijakaitseameti selgitusel on see põhimõte ette nähtud selleks, et taastada lepinguliste kohustuste tasakaal, kui pärast lepingu sõlmimist asjaolud muutuvad pooltest sõltumatult ja lepingu sõlmimise ajal ettenägematute asjaolude muutumise tõttu.
"Selliste muudatuste korral antakse tarbijale õigus tingimuste mittesobivuse korral leping üles öelda ja tarbijal on võimalik valida teine elektrimüüja," soovitas Turetski-Toomik.
Eesti Energia: hinnast kinnipidamine on usaldusväärsuse näitaja
Alexela konkurent Eesti Energia ei ole oma fikseeritud hinnaga kliendilepingute omapoolse muutmise teed läinud.
"Fikseeritud hinnast kinnipidamine lepingus märgitud ajaperioodil on üks kõige olulisemaid elektrimüüja usaldusväärsuse näitajaid," põhjendab ettevõtte erakliendi ärijuht Ester Ausmees, lisades samas, et lepinguperioodi lõppemisel ootab kliente paratamatu hinnatõus siiski ees. "Eesti Energia ei ole varasemalt ega plaani ka edaspidi lepingu perioodi siseselt fikseeritud KWh hinna muutmist. Kuna Eestis on peamine elektrilepingute pikenemise aeg aasta lõpus, siis selle aastaga lõppevatel fikseeritud hinnaga pakettides saab olema uus pakutav hind järgmiseks perioodiks juba erinev sellest, mis seni on kehtinud."
Eesti Energias saab elektrihinna fikseerida alates kuuest kuust kuni kolme aastani, kuid kliendil on õigus lepingut lõpetada või paketti muuta ühekuulise etteteatamisega. Ausmees tõdeb, et elekter on tegelikult üks vähestest toodetest, mille hinda on üldse võimalik kuni kolmeks aastaks fikseerida.
"Tarbijale on kõige soodsam fikseerida hind kolmeks aastaks, mõnevõrra kallim on KWh lühemale perioodile lepingut sõlmides. Börsipaketi puhul on elektrihind muutlik ning ükski prognoos seda ette ennustada ei oska. Reaalsus on see, et möödunud kolme aastaga on maailma majandus tervikuna kasvanud, mistõttu võibki esimese emotsiooniga tunduda, et uueks kolmeaastaseks perioodiks pakutav elektri hinnatõus on ootamatu, eriti juhul, kui viimati sai elektrihinnale tähelepanu pööratud kolm aastat tagasi lepingut sõlmides. Elulise näitena võib tuua, et kui kolm aastat tagasi oleks saanud fikseerida bensiinihinda, siis tunduksid praegused kütusehinnad samuti ootamatult suured," viitab Ausmees.
Klientidel oli elektrituru avanedes lepingut sõlmides võimalik valida, kas nad ostavad elektrit börsi- või fikseeritud hinnaga.
"Fikseeritud hinnaga paketi eesmärk on anda kliendile hinnakindlus - elektribörsi hinnakõikumised elektriarvet ei mõjuta ning kokkulepitud KWh hind lepinguperioodil ei muutu, sest elektri hinnatõusu risk on elektrimüüja kanda. Fikseeritud hinnaga pakett sobib elektritarbijale, kes ei soovi igapäevaselt oma elektritarbimist jälgida," selgitas Ausmees paketi loogikat.
Samuti fikseeritud hinnaga lepinguid pakkuv 220 Energia jättis ERR-ile vastamata, kas ka nemad on ühepoolselt hinda tõstnud.
"Hinnapakettide muudatused teeme vastavalt kehtivatele tüüptingimustele, lepingutingimustele ning turu- ja konkurentsisituatsioonile," teatas anonüümne kõneisik kirjalikult.
220 Energia kliendiportfellist moodustavad fikseeritud elektrilepinguga kliendid väga väikse osakaalu, enamik eelistab börsihinnal põhinevaid elektripakette.
Toimetaja: Merilin Pärli