Reinsalu: valitsus ei ole ÜRO rändelepet heaks kiitnud ({{commentsTotal}})

Urmas Reinsalu
Urmas Reinsalu Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsus ei ole ÜRO rändelepet kuidagi heaks kiitnud ja langetanud eraldi otsust mingite volituste kohta presidendile, ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Reinsalu sõnul esitas välisministeerium tänavu 15. märtsil valitsusele heaks kiitmiseks Eesti läbirääkimispositsioonid ÜRO rände- ja pagulasleppe kohta. Neid positsioone oli vaja Euroopa Liidu ühise seisukoha kujundamiseks Euroopa Liidu üldasjade nõukogus nende dokumentide suhtes.

"Tõesti, tegemist ei ole rahvusvahelise lepinguga, kuna nii radikaalset ja ulatuslikku dokumenti poleks eales saadud suure riikide hulga poolt heaks kiita lepingule seatud protseduuridega. Kuid samas on see ikkagi kokkulepe, kus deklareeritakse suurt hulka hoiakuid ja tegevusi migratsioonialal," märkis ta.

Tuumküsimus on Reinsalu sõnul see, kas see deklaratsioon moondub hilisemas tõlgendamises eeldatavaks tavaks, mille järgimiseks riigid on kohustatud ja mida hinnatakse rahvusvaheliste kohtute ja asutuste poolt. Ta tõi näite, et Euroopa Inimõiguste Kohus on loonud ÜRO kehtivale pagulasseisundi konventsioonile väga avara tõlgendusulatuse.

Reinsalu sõnul katkestas valitsus tema palvel märtsis arutelu otsust langetamata.

"Järgmisel istungil, et turvata Eesti suveräänsust oma migratsioonipoliitika üle otsustamisel, lisati minu ettepanekul Eesti positsioonidesse põhimõtted, et lepe ei tohi luua uut rahvusvahelist tavaõigust ning et see lepe ei tohi kaasa tuua riikidele ühtki täiendavat kohustust ning vajadust muuta seadusi," lisas ta.

Toonane otsus ei olnud justiitsministri sõnul leppe heakskiitmine, vaid valitsuse positsioonide heakskiitmine mandaadiga ametnikele läbirääkimistel neid kaitsta. Rohkem valitsus seda küsimust arutanud pole.

"Vahepealsel ajal on lepet arutanud liikmesriikide esindajad ning teinud sinna muudatusi. Samuti on rida riike püstitanud Eestile sarnased kahtlused rahvusvahelise tavaõiguse laienemise kohta ja selle tulemusena väljendanud soovi leppega mitte ühineda. Rahvusvaheline õigus tunnistab riikide õigust olla nn persistent objector ja selgelt deklareerida, et selle dokumendiga ei ühineta ja selle alusel ei saa tekkida mingeid kohustusi, sealhulgas tavaõigust, mis oleks riigile siduv," lausus Reinsalu.

Arvestades riski, et lepet võidakse hiljem asuda tõlgendama rahvusvahelise tavaõigusena riikidele, kes sellega ühinesid, peab valitsus lepet ministri hinnangul kiiremas korras arutama ja otsuse langetama. Lisaks on Reinsalu palunud justiitsministeeriumil analüüsida lepet riigiõiguslikus vaates.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: