Kaljulaid rääkis ERR-ile antud intervjuus, et oli Marrakechi sõitmas selleks, et pidada seal kõne. Samas oli kavas sõita sinna välisministeeriumi esindajatega koos.

"See lähtus eeldusest, et valitsuses on olemas konsensus ja et teemat on arutatud ka väliskomisjoniga. Nüüd on viimastel päevadel selgunud, et valitsuses ei ole konsensust selles osas, mida see kompakt endast kujutab ja millised on õiguslikud tagajärjed selles osas ka Eestile," lisas president.

Nüüd tuleb see teema tema sõnul valitsuses uuesti lauale võtta. "Eestil pole ju mitut välispoliitikat. Eestil on ikkagi üks välispoliitika ja me teeme seda kõik koos: välisministeerium, valitsus ja mina. President esindab Eestit välissuhtluses, aga kohustus saada see konsensus, arutada seda Marrakechi kompakti vajadusel ka parlamendiga - ja ma arvan, et see vajadus on igati olemas - lasub valitsusel," rääkis president.

Kaljulaid tõdes, et kuni valitsuses ei ole ühist positsiooni ja arusaama rändeleppe tagajärgedest ja sellest, kas Eesti on valmis Marrakechis kõnet pidama, ei saa tema kohtumisele sõita. Mingisuguse leppe allkirjastamist Kaljulaidi kinnitusel Marrakechis ei toimu, vaid riigijuhid peavad seal kõnesid ja võtavad seisukohti.

"Aga kuni meil ei ole sellist konsensust, valitsuse positsioon ei ole teada, ja parlamendi väliskomisjon ütleb, et nad praegusel kujul seda ei toeta, seni ei saa loomulikult ka president üksi otsustada ja sõita Marrakechi. Nii et sellisel juhul mina sinna minna ei saa," ütles president.

Riigikogu väliskomisjon teatas reedel, et soovib saada välisminister Sven Mikserilt ülevaadet ÜRO globaalse pagulasraamistiku kohta ning infot, et millel põhineb Eesti argumentatsioon lepet heaks kiites.

Riigikogu väliskomisjon nõuab aru

Väliskomisjoni esimehe, Reformierakonda kuuluva Marko Mihkelsoni sõnul on parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust lubamatu.

"Kummaline on see, et valitsus on parlamendist peaaegu täielikult mööda läinud ja pole omal initsiatiivil soovinud nii olulise leppe detaile avada," ütles Mihkelson riigikogu pressitalituse teatel.

"Migratsioon on raputanud kogu Euroopat ja seepärast on äärmiselt oluline teemat põhalikult käsitleda. Alles pärast argumentide ärakuulamist ja debatti on võimalik otsustada, kas Eesti ühineb leppega või mitte," rääkis Mihkelson.

Mikser peab süüdistusi alusetuteks

Välisminister Sven Mikser teatas vastuseks, et ÜRO ränderaamistikku arutas riigikogu väliskomisjon tänavu märtsis Keit-Pentus Rosimannuse juhtimisel, mistõttu on komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kriitika alusetu.
"Kui väliskomisjoni esimees tunneb ennast senisest arutelust kõrvalejäetuna, siis ilmselt põhjusel, et juba 13. märtsil komisjonis toimunud arutelu ei juhatanud tema, vaid komisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus, kes muide, nagu protokollist nähtub, tunnustas ministeeriumi info jagamise eest.

Mina ise rõhutasin siis ja rõhutan täna, et raamistik on mittesiduv dokument," kirjutas sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser reedel sotsiaalmeedias.

Justiitsminister Reinsalu: valitsus pole lepet heaks kiitnud

Valitsus ei ole ÜRO rändelepet kuidagi heaks kiitnud ja langetanud eraldi otsust mingite volituste kohta presidendile, teatas laupäeval justiitsminister Urmas Reinsalu.

Reinsalu sõnul esitas välisministeerium tänavu 15. märtsil valitsusele heaks kiitmiseks Eesti läbirääkimispositsioonid ÜRO rände- ja pagulasleppe kohta. Neid positsioone oli vaja Euroopa Liidu ühise seisukoha kujundamiseks Euroopa Liidu üldasjade nõukogus nende dokumentide suhtes.

"Tõesti, tegemist ei ole rahvusvahelise lepinguga, kuna nii radikaalset ja ulatuslikku dokumenti poleks eales saadud suure riikide hulga poolt heaks kiita lepingule seatud protseduuridega. Kuid samas on see ikkagi kokkulepe, kus deklareeritakse suurt hulka hoiakuid ja tegevusi migratsioonialal," märkis ta.

Tuumküsimus on Reinsalu sõnul see, kas see deklaratsioon moondub hilisemas tõlgendamises eeldatavaks tavaks, mille järgimiseks riigid on kohustatud ja mida hinnatakse rahvusvaheliste kohtute ja asutuste poolt. Ta tõi näite, et Euroopa Inimõiguste Kohus on loonud ÜRO kehtivale pagulasseisundi konventsioonile väga avara tõlgendusulatuse.