Riigikogu väliskomisjon nõuab Mikserilt ÜRO pagulasleppe kohta aru
Riigikogu väliskomisjon soovib saada välisminister Sven Mikserilt ülevaadet ÜRO globaalse pagulasraamistiku kohta ning infot, et millel põhineb Eesti argumentatsioon lepet heaks kiites.
Väliskomisjoni esimehe, Reformierakonda kuuluva Marko Mihkelsoni sõnul on parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust lubamatu.
"Kummaline on see, et valitsus on parlamendist peaaegu täielikult mööda läinud ja pole omal initsiatiivil soovinud nii olulise leppe detaile avada," ütles Mihkelson riigikogu pressitalituse teatel.
"Migratsioon on raputanud kogu Euroopat ja seepärast on äärmiselt oluline teemat põhalikult käsitleda. Alles pärast argumentide ärakuulamist ja debatti on võimalik otsustada, kas Eesti ühineb leppega või mitte," rääkis Mihkelson.
Eesti on Mihkelsoni sõnul parlamentaarne riik ja see debatt on vaja kas või viimasel minutil ära pidada. "Sellepärast tegi komisjoni esimees eilsel istungil ettepaneku, et välisminister Sven Mikser annaks esmaspäeval komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest ÜRO globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistiku kohta. Komisjonile esitab ekspertarvamuse rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo."
Välisminister Sven Mikser teatas, et ÜRO ränderaamistikku arutas riigikogu väliskomisjon tänavu märtsis Keit-Pentus Rosimannuse juhtimisel, mistõttu on komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kriitika alusetu.
"Kui väliskomisjoni esimees tunneb ennast senisest arutelust kõrvalejäetuna, siis ilmselt põhjusel, et juba 13. märtsil komisjonis toimunud arutelu ei juhatanud tema, vaid komisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus, kes muide, nagu protokollist nähtub, tunnustas ministeeriumi info jagamise eest. Mina ise rõhutasin siis ja rõhutan täna, et raamistik on mittesiduv dokument," kirjutas sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser reedel sotsiaalmeedias.
Peaminister Jüri Ratas kinnitas reedel ERR-ile, et kui riigikogu soovib lepet arutada, siis kindlasti on valitsus selleks valmis.
Peaminister selgitas, et tegemist ei ole juriidiliselt siduva deklaratsiooniga Eestile, vaid soovitusliku iseloomuga dokumendiga.
"See rändeleppe deklaratsioon rõhutab väga olulisi asju, nagu naistevastase vägivalla vastu seismine. See kindlasti räägib illegaalse rände tõkestamisest. Eesti on jätkuvalt positsioonil, et kui räägime pagulaste vastuvõtmisest, siis see saab olla ainult vabatahtlikkuse alusel. Selle ÜRO deklaratsiooniga ei võeta ühtegi õiguslikult siduvat kohustust Eestile. Seal ei ole midagi, mis ohustaks Eesti iseotsustamist ja suveräänsust," rõhutas Ratas.
Migratsioonipakti heakskiitmine on kavandatud 10.- 11. detsembril Marokos, Marrakechis.
Toimetaja: Indrek Kuus