Sven Mikseri vastulause: väliskomisjon oli pagulasleppest teadlik
Välisminister Sven Mikser teatas, et ÜRO ränderaamistikku arutas riigikogu väliskomisjon tänavu märtsis Keit-Pentus Rosimannuse juhtimisel, mistõttu on komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kriitika alusetu.
"Kui väliskomisjoni esimees tunneb ennast senisest arutelust kõrvalejäetuna, siis ilmselt põhjusel, et juba 13. märtsil komisjonis toimunud arutelu ei juhatanud tema, vaid komisjoni aseesimees Keit Pentus-Rosimannus, kes muide, nagu protokollist nähtub, tunnustas ministeeriumi info jagamise eest. Mina ise rõhutasin siis ja rõhutan täna, et raamistik on mittesiduv dokument," kirjutas sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Mikser reedel sotsiaalmeedias.
Reformierakonda kuuluva Mihkelsoni sõnul on parlamendi kõrvalejätmine ÜRO migratsioonipakti arutelust lubamatu. "Kummaline on see, et valitsus on parlamendist peaaegu täielikult mööda läinud ja pole omal initsiatiivil soovinud nii olulise leppe detaile avada," ütles Mihkelson riigikogu pressitalituse teatel. Ka Keit Pentus-Rosimannus on Reformierakonna liige.
Mikser ütles vastuseks: "Selles osas, kas parlamendikomisjoni on kaasatud ja kas raamistik tuleb ka allkirjastamisele, võiks muidugi toetuda usaldusväärsemale allikale kui üks ajalehes ilmunud arvamusartikkel."
Välisminister lisas, et kuivõrd tegu on mittesiduva dokumendiga, siis ei toimu Marrakechis allkirjastamist, vaid kokku tulnud valitsus- ja riigijuhid väljendavad leppe eesmärkidele toetust oma sõnavõttudes.
"Heakskiitmine ÜRO peaassambleel toimub tuleva aasta alguses eeldatavasti samuti hääletuseta. Mõned leppe suhtes kriitilised riigid on end algusest peale kogu protseduurist taandanud."
President Kersti Kaljulaidi osalemise kohta Maroko kohtumisel ütles Mikser ERR-ile, et nii tähtsal kohtumisel peakski olema kohal president, kes sel ajal on niikuinii Aafrikas visiidil.
Mikser edastas ka riigikogu väliskomisjoni 13. märtsil toimunud väliskomisjoni koosoleku protokolli, kus ta andis ülevaade ÜRO globaalsest ränderaamistikust.
"Eesti ja EL-i jaoks on oluline, et ränderaamistiku dokument on juriidiliselt mittesiduv. Keit Pentus-Rosimannus küsis täiendavalt Krimmi annekteerimise aastapäeva markeerimise, mittetunnustmispoliitka ajakohastamise ja Süüria konflikti võimalike poliitiliste kokkulepete kohta. Lisaks tõi Pentus-Rosimannus positiivsena välja komisjoniga informatsiooni jagamise globaalse pagulasraamistiku Eesti seisukohtade ettepanekute kohta. /.../ otsustati: toetada valitsuse esitatud seisukohti /../ Võtta teadmiseks Eesti seisukohatade ettepanekud globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistiku kohta Konsensus - Keit Pentus-Rosimannus, Anne Sulling, Barbi Pilvre, Henn Põlluaas, Maire Aunaste."
Mihkelson ütles ERR-le Mikseri postitust kommenteerides, et toona oli komisjonis üleüldine arutelu ja leppe tekst sai teatavaks alles juulis. "Toona oli arutlusel vaid valitsuse seisukoht."
Peaminister Jüri Ratas kinnitas reedel ERR-ile, et kui riigikogu soovib lepet arutada, siis kindlasti on valitsus selleks valmis.
Peaminister selgitas, et tegemist ei ole juriidiliselt siduva deklaratsiooniga Eestile, vaid soovitusliku iseloomuga dokumendiga.
"See rändeleppe deklaratsioon rõhutab väga olulisi asju, nagu naistevastase vägivalla vastu seismine. See kindlasti räägib illegaalse rände tõkestamisest. Eesti on jätkuvalt positsioonil, et kui räägime pagulaste vastuvõtmisest, siis see saab olla ainult vabatahtlikkuse alusel. Selle ÜRO deklaratsiooniga ei võeta ühtegi õiguslikult siduvat kohustust Eestile. Seal ei ole midagi, mis ohustaks Eesti iseotsustamist ja suveräänsust," rõhutas Ratas.
Toimetaja: Indrek Kuus