Reinsalu: ÜRO rändelepe võib osutuda siduvaks
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles kolmapäeval parlamendi ees, et ÜRO rändelepe võib läbi rahvusvahelise tavaõiguse muutuda Eestile siduvaks.
Reinsalu viitas ka akadeemik Lauri Mälksoo seisukohale, et kuigi dokument ütleb, et ta on mitteõiguslikult siduv, on selles mitmeid kohti ja aspekte, mida hiljem siiski hakatakse normatiivsetena kasutama.
Sarnasele seisukohale on Reinsalu teatel jõudnud ka rahvusvahelise õiguse teadlane Rene Värk.
Minister on palunud justiistministeeriumil analüüsida leppe teksti. Justiitsministeeriumi hinnangul on olemas oht, et lepe hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust. Leppest on kokku koondatud 23 eraldi kohustust riikidele, mis tulenevad leppe eesmärkidest.
"Austria föderaalvalitsuse hinnangul on selles leppes konkreetselt 17 küsimust, mis reguleerivad neid migratsioonivaldkondi ulatuslikumalt ja kaugemalt kui Austria kehtivad seadused. Lisaks sellele tuleb tähelepanu juhtida, et kuigi lepe on formaalses deklaratsioonis ei ole õiguslikult siduvana käsitletav tekstiliselt, on siiski lepe koostatud selliselt, et on ette nähtud nii monitooringu- kui kontrollimehhanism leppest tulevate kohustuste realiseerimiseks," lisas Reinsalu.
Justiitsministri hinnangul tasub Eestil kui seni konservatiivset migratsioonipoliitikat ja kodakondsuspoliitikat hoidnud riigil niisugustes küsimustes, mis rahvusriiki puudutavad, säilitada iseostsustamise pädevus.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et valitsus lahendab küsimuse neljapäevasel kabinetinõupidamisel. "Oleme kokku leppinud, et homme peale lõunat, kui kabineti nõupidamine algab, on teema arutelu all. Ja kindlasti me selle otsuse ka homme langetame."
"Kui raamistiku kohta öelda, siis ma arvan, et see hirmutamine, et keegi hakkab siia nüüd hirmsasti sõitma, me peame vaatama ikkagi ka seda, et raamistik pöörab tegelikult erilist tähelepanu haavatavate gruppide, nagu naised ja lapsed, kaitsele. Välisministeerium on öelnud, õiguslikku siduvust leppel ei ole," lisas Ratas.