Sven Mikseri hinnangul võib valitsus rändeleppe osas üksmeele leida ({{commentsTotal}})

{{1542026520000 | amCalendar}}
Foto: Välisministeerium

Välisminister Sven Mikser kordas esmaspäeval riigikogu väliskomisjonis üle oma varasemad seisukohad, et vaidlusalune ÜRO pagulasraamistik Eestile kohustusi ei too ning avaldas lootust, et valitsuses jõutakse selle osas üksmeelele.

"Rõhutasin üle, et tegemist on juriidiliselt mittesiduva dokumendiga. See on ka seal kirjas. Ei kohusta Eestit muutma õigusraamistikku," ütles Mikser pärast komisjoni istungit ERR-ile. "Seda on kinnitanud ka välisministeeriumi juristid."

Dokument rõhutab Mikseri sõnul, et riigid on suveräänsed oma rändepoliitika kujundamisel ja piiride kaitsmisel. "Tegemist on dokumendiga, mis loob suuremat selgust ja Eesti on raamistikus toodud põhimõtteid siiani järginud."

Erakonna Isamaa riigikogu fraktsioon otsustas esmaspäeval, et Eesti ei peaks liituma ÜRO rändepaktiga, kuna see võib hakata piirama iseotsustamise õigust migratsiooni tõkestamisel.

Sotsiaaldemokraat Mikser ei välistanud, et valitsus jõuab leppe osas siiski üksmeelele. "Usun, et on võimalik jõuda lähemale ühisele arusaamale. Nende põhimõtete toetamine pole Eesti riigile ohtlik, ega kahjulik."

Mikser ütles BNS-ile, et küllap on võimalik astuda ka samme, et "tekkinud hirme või kartusi maha võtta deklareerides näiteks mõned ka raamistikus endas sisalduvad põhimõtted üle valitsuse protokollilises otsuses ja vajadusel ka riigipoolses sõnavõtus Marrakechis".

"Eks me siis näeme, kuhu need arutelud neljapäeval viivad. Minu ettepanek valitsusse minnes on toetada ränderaamistikku ja teha ka vastav riigipoolne sõnavõtt Marrakechi konverentsil," lisas välisminister.

Mikser: raamistiku kohta on olnud palju väärväiteid

Välisminister kommenteeris ränderaamistiku teemat ka esmaspäeva õhtul "Välisilmale" antud intervjuus. Ta tõdes, et raamistiku protseduuri ja ka sisu kohta on kõlanud palju väärväiteid.

"Tegemist ei ole ei rahvusvahelise õiguse mõttes ega Eesti siseriikliku õiguse mõttes rahvusvahelise lepinguga. Ei ole selline raamistik õiguslikult siduv dokument, rahvusvaheline leping ja ei vaja seega Eesti parlamendi ratifitseerimist, mis muidugi ei tähenda, et raamistiku sisu üle ei võiks mõtteid vahetada ja poliitilist üksmeelt otsida," rääkis Mikser.

"Samamoodi, raamistik omaenda tekstis, paragrahvis 15 ütleb kaht väga olulist asja meie jaoks: esiteks, et tegemist ei ole õiguslikult siduva dokumendiga, ja teiseks, et see ei kahjusta kuidagi meie suveräänsust omaenda rändepoliitika kujundamisel ja selle üle otsustamisel ega ka oma piiride turvalisuse tagamisel," lisas minister.

Kriitikute hinnangul on ÜRO ränderaamistik tasakaalust väljas, tõstes esile pigem migrantide õigused. Mikseri sõnul see nii pole.

"Tegemist on tegelikult selles vähereguleeritud valdkonnas, selles rahvusvahelise õigusega suhteliselt hajusalt kaitstud valdkonnas teatud selguse loomisega. Aga tegemist ei ole, nagu öeldud, rahvusvahelise lepinguga, mis tooks kellelegi kaasa mingisuguseid kohustusi. Eestil ei teki mingusugust kohustust oma siseriiklikku seadusandlust selle raamistiku valguses muuta," rõhutas ta.

Mikser lisas, et kõnealune ränderaamistik ei tegele pagulaste küsimusega. "Ka see on üks väärtõlgendusi, mis loob võib-olla ühiskonnas segadust ja tekitab hirme, millel tegelikult ei ole alust."

Mihkelson: valitsus ei ole aru saanud Marrakechi leppe tähtsusest

Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson rääkis, et tegemist oli esimese korraga kui riigikogu seda dokumenti nägi.

"Minu jaoks on tõesti kummaline, et valitsus ei ole aru saanud, kui oluline see teema on. Kui palju see vajab seletamist ennekõike parlamendi liikmetele," ütles Mihkelson ERR-ile.

Mihkelson rääkis, et kui väliskomisjon ei ole initsiatiivi näidanud, siis tõenäoliselt ei ole valitsus sellega ka parlamendi poole üldse pöördunud. "Nüüd me näeme, et valitsus on hoopis lõhki selles küsimuses. Ja minu jaoks on see tõesti kummaline, et kuidas nii kaugele on jõutud, sest seesama valitsus on vähemalt kahe aasta jooksul seda protsessi vedanud ÜRO tasandil sealsetes töörühmades. Kas nüüd see, et Isamaa ja Keskerakond ei ole seda migratsioonipakti valmis toetama, tähendab, et midagi väga põhimõttelist on selles leppes muutunud nende jaoks. Neid vastuseid me täna komisjonis veel ei saanud," rääkis Mihkelson.

"Pärast tänast arutelu me oleme kindlasti palju paremini informeeritud, aga see oleks pidanud valitsuse poolt toimuma juba mõni kuu tagasi," lisas Mihkelson.

President Kersti Kaljulaid ütles pühapäeval, et ei sõida Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele, kui Eesti valitsus ei jõua rändeleppe osas üksmeelele.

 



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: