Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on oht, et rändepakt võib muutuda osaks rahvusvahelisest tavaõigusest ja hakata seega piirama riikide pädevust migratsiooni reguleerimisel.

Isamaa teatas, et on seisukohal, et Eestile peab jääma suveräänne otsustusõigus kolmandatest riikidest lähtuva migratsiooni reguleerimisel ja tõkestamisel.

Seeder osutas ka akadeemiku ja rahvusvahelise õiguse eksperdi Lauri Mälksoo hinnangule ja hoiatusele seoses pakti hilisema õigusliku tähendusega ja piirangutele riikide edaspidises tegevuses.

"Me ei tohi pea ees joosta heaks kiitma pakti, mis võib tulevikus piirata meie iseotsustamisõigust migratsiooni vallas," ütles Seeder. "ÜROs on mitmeid akte, millega Eesti pole ühinenud oma rahvuslikest huvidest lähtudes. Võimalik mitteliitumine pole seetõttu mingi pretsedent."

Mart Nutt lisas omaltpoolt, et Isamaa fraktsioon lähtub eelkõige valitsuse kujundatud seisukohast. "Kui valitsusest tuleb otsus, siis me vaatame, kuidas edasi tegutseda," lausus Nutt.

ÜRO ränderaamistiku vastane petitsioon sai poole päevaga 1000 toetajat

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esmaspäeval algatatud petitsioon ÜRO ränderaamistikuga ühinemise vastu kogus aga internetis poole päevaga tuhat allkirja.

EKRE soovib survestada valitsust loobuma ühinemast detsembri keskel Marrakechis heaks kiidetava ÜRO globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistikuga ning seadis eesmärgiks koguda sel eesmärgil novembri jooksul 10 000 allkirja.

"Marrakechi leping on rahvusriikide selja taga punutud vandenõu, kus põhiseadusliku korra vastaselt tahetakse meid muuta immigratsiooni sihtriigiks. Tegu on põhjaliku programmiga rahvusriikide likvideerimiseks ja multikultuursuse edendamiseks," teatas EKRE aseesimees Martin Helme petitsiooni käivitades.

Kaljulaid ootab valitsuse positsiooni

President Kersti Kaljulaid ütles pühapäeval, et ei sõida Marokosse Marrakechi ÜRO kohtumisele, kui Eesti valitsus ei jõua rändeleppe osas üksmeelele.

Kaljulaid rääkis ERR-ile antud intervjuus, et oli Marrakechi sõitmas selleks, et pidada seal kõne. Samas oli kavas sõita sinna välisministeeriumi esindajatega koos.

"See lähtus eeldusest, et valitsuses on olemas konsensus ja et teemat on arutatud ka väliskomisjoniga. Nüüd on viimastel päevadel selgunud, et valitsuses ei ole konsensust selles osas, mida see kompakt endast kujutab ja millised on õiguslikud tagajärjed selles osas ka Eestile," lisas president.

Nüüd tuleb see teema tema sõnul valitsuses uuesti lauale võtta.

Riigikogu väliskomisjon teatas reedel, et soovib saada välisminister Sven Mikserilt ülevaadet ÜRO globaalse pagulasraamistiku kohta ning infot, et millel põhineb Eesti argumentatsioon lepet heaks kiites. Komisjon koguneb esmaspäeval.