"Kui oma ala eksperdid leiavad, et tegemist on lepinguga, mis järgib üldiseid humaansuse printsiipe, tegemist on kokkuleppega, millest ei tule siduvaid tagajärgi, milles on otse öeldud, et riigil on õigus otsustada oma rändepoliitika üle, siis ma arvan, et me peaksime seda sama liini hoidma nagu meie üldised liitlased Euroopa Liidus ja NATO-s," ütles Kallas esmaspäeval BNS-ile.

ÜRO globaalse ränderaamistiku ja globaalse pagulasraamistikuga on keeldunud ühinemast Ameerika Ühendriigid ja Ungari, kuid valdav enamus Euroopa Liidu ja NATO riike on lubanud dokumenti toetada.

Kallas rõhutas vajadust arutada ränderaamistiku üle parlamendis ning tema arvates ei ole valitsus pole selle kohta piisavalt teavet pakkunud.

"Reformierakonna seisukoht on see, et Eestis on kombeks selliseid teemasid avalikult arutada. Ja arutada parlamendiga enne, kui minnakse nõusolekut andma. Meie hinnagul on oluline, et parlamentaarne debatt oleks siis vähemalt komisjonis," rääkis ta. "Me leiame, et komisjonis on selle ala eksperdid /---/ oluline on olla ühtses inforuumis, aga siin valitsus ei ole seda informeerimiskohustust täitnud," tõdes Reformierakonna juht.

Reformierakonna pressiesindaja ütles samas ERR-ile, et Reformierakond pole antud küsimuses ühtegi ametlikku otsust teinud ja tegemist on Kaja Kallase arvamusega.

Jürgen Ligi sõnul hakkab pagulasraamistik piirama Eesti suveräänsust

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Ligi teatas eelmisel nädalal sotsiaalmeedias leppe kohta: "Aga see hakkab otseselt piirama Eesti suveräänsust otsustada asju omal maal ise. Isegi selle leppe tekst ei ole kättesaadav. On väga sümptomaatiline, et seda salasobingut ei lähe allkirjastama pea- ega välisminister, vaid on volitanud presidendi. Keegi neist pole rääkinud parlamendiga. Tegelgu oma robotseksiga, aga see asi tuleb peatada!"

Esmaspäeval kommenteeris Ligi, et tema hinnangul lootis valitsus hoida parlamenti leppe osas teadmatuses ning saadikud pidid ise nõudma sisulist arutelu ja ekspertidelt lepingu tõlgendusi otsima.

Ligi sõnul on vaja leppe osas kindlust saada. "Suveräänsuse ära andmine on tekstis kirjas ja kui teises kohas lubatakse otsustusõigus alles jätta, on vaja avatud arutelu, kus täpselt on tõde ja millist praktikat läbirääkimisel silmas peeti," ütles ta.

"Sama lugu on õigusliku siduvusega. Kuigi öeldakse, et tekst ei ole õiguslikult siduv, võetakse professor Lauri Mälksoo sõnul sellega ometi kohustusi, mis muutuvad rahvusvaheliseks õiguseks ja poliitiliseks surveks, mille tulemus on parlamendi jaoks ebaselge," lisas ta.

Ligi märkis, et dokumendi ebatäiuslikkust kinnitab ka välisminister Sven Mikser.

"On suur pettumus, kui valitsus kavatses heaks kiita leppe, milles tal pole seisukohta ja mida ta ei julge kaitsta. Parlamendierakonna asi oli küsida, aga me tegelikult ei saanud selle esimese tunniga, mil väliskomisjon paberiga on töötanud, kujundada otsuseid. Vastutus otsustada ongi tegelikult antud valitsusele," sõnas ta.

ERR küsis seoses BNS-ile väljendatud seisukohaga Kallase käest veel täpsustavad küsimused.

Milline on Reformierakonna seisukoht Marrakechi pakti osas? Jürgen Ligi oli eelmisel nädalal väga kriitiline selles osas ja ütles, et presidendil pole voli Marrakechi minna ja allkirja anda.

Jürgen Ligi oli kriitiline selles osas, et valistus on keeranud järjekordse käki kokku. Kui ühtpidi otsustatakse ja otsustatakse teistpidi. Mis on kõige olulisem on see, et parlament ja avalikkus on jäetud kaasamata ja sellest leppest ei ole räägitud piisavalt, et saaks aru, millele siis täpselt nõusolek võetakse.

Kas Reformierakonna üldine seisukoht on see, et toetatakse sellele leppele allkirja andmist?

Praegu ei ole see küsimus meile. Meie ei ole valitsuses, meie seda otsust ju ei tee. Meie seda allkirjastama ei lähe, meilt ka keegi ei küsi, me oleme opositsioonis. Meie ütleme, et meie ajal me rääkisime neid asju läbi nii avalikkuse kui ka parlamendiga,et kõik oleksid kaasatud ja see on oluline.

BNS-ile te ütlesite, et meie liitlased lähevad seda lepet toetama siis peaksime sedasama liini hoidma. See ongi siis seisukoht?

Üldiselt me oleme jah, jälginud, et kui neid lepinguid on pikalt ettevalmistatud, et siis ju valitsus teab, millele tuginedes neid lepinguid ette valmistatakse, millised on need piirid, millised on need võimalused. Kui see leping ei too kaasa siduvaid kohustusi ja aitab siseriiklikult või riikidel iseseisvalt seda migratsiooni kontrollida, mida see väidetavalt teeb, siis kindlasti oleks seda lepingut mõistlik arutada. Aga antud juhul meie ei ole need, kes otsustavad. Valitsus on see, kes selle lepingu üle peab otsustama ja oma seisukoha peab andma.

Jürgen Ligi siin ei ole siis täiesti vastupidisel seisukohal?

Jürgen Ligi ei ole vastupidisel seisukohal. Jürgen Ligi on samamoodi seda meelt, et see leping oleks tulnud arutada läbi nii, et on arusaadav, millele ikkagi allkiri, nõusolek antakse.

Kas ta arvab ka siis, et president võiks ikkagi siis anda selle allkirja?

Seda, mida Jürgen Ligi arvab või ei arva, peab Jürgen Ligi käest küsima.

ÜRO ränderaamistik ja pagulasraamistik on kavas heaks kiita 10.-11. detsembril Marrakechis toimuval kohtumisel, kus riikide liidrid kinnitavad oma maa toetust sellele suulise sõnavõtuga.

Eelmisel nädalal vallandus valitsuse suhtes ränderaamistiku teemal opositsiooni laiem kriitika, kuna Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud leidsid, et valitsus pole seda parlamendiga arutanud. Samuti väljendas raamistiku suhtes kriitikat Isamaa liikmest justiitsminister Urmas Reinsalu. Vallandunud poleemika järel teatas president Kersti Kaljulaid, kes pidi leppele Eesti heakskiitu minema andma, et ei lähe Marrakechi enne, kui valitsus selle osas kokku lepib.

Esmaspäeval otsustas riigikogu Isamaa fraktsioon, et Eesti ei peaks liituma ÜRO ränderaamistikuga, kuna erakonna hinnangul võib see hakata piirama Eesti iseotsustamise õigust migratsiooni tõkestamisel.