"Kes väidab, et see paber ei seo või on riskivaba, valetab. Ta on vastuoluline ja temast tulnuks palju varem rääkida, tema eesmärkidest ja Eesti huvidest ja seisukohtadest selles, ning leida võimalus neid ka tingimusteks seada," ütles Ligi ERR-ile.

"Mingit välispoliitika muutust sellest vaidlusest loomulikult pole, on üks ebameeldiv kõrvale jäämine mõistavatel põhjustel, mis ei pruugi olla lõplik," lisas Ligi.

Ligi hinnangul on käesolev patiseis valitsuse hoolimatuse tulemus.

"Rändest tähtsamat teemat pole ja Eestil on siin aegumatud huvid. Meil oleks vaja, et ränne oleks riikide kontrolli all ja selleks toimiks koostöö, et surve selleks väheneks, hätta sattunuid aidataks võimalikult nende kodus, kaitstud oleks sihtriikide huvid ja korraldatud oleks remigratsioon. Selle paberi tonaalsus on pigem vastupidine, palju on juttu rände postiivsetest külgedest ja turvalisest migratsioonist ning valitsus ei esitanud seda dokumenti ausalt ja avameelselt parlamendile," kommenteeris Ligi.

"Saime 6. novembril hoiatuse akadeemik Mälksoolt, mille peale oli hädapidur vältimatu. Vastus valitsuselt oli ebaadekvaatne, süüdistused mingis valekampaanias, mitteinformeerituses ja teab milles, kuigi esitamata dokument ja tõlgendused, tegemata enda töö. Hirmutamiskampaaniad ei puutu siin üldse asjasse, küll aga on loogiline, et nii kehva juhtimise peale valitsuse end pidur kinni kiilub," ütles Ligi veel.

Sotsiaaldemokraatlik erakond tegi ettepaneku, et riigikogu võiks otsustada Eesti liitumise üle palju poleemikat tekitanud ÜRO ränderaamistikuga. Erakonna juht Jevgeni Ossinovski viitas, et just opositsioonilisel Reformierakonnal saab olema tekkinud olukorra lahendamisel võtmeroll.

Ligi ütles selle kohta, et ränderaamistik on valitsuse pädevuses ja kui ta saadab selle riigikokku, tunnistab ta enda ja peaministri teovõimetust. "Kui ta seda tunnistab, oleme loomulikult valmis valitsuse eest vastutuse võtma, seda siis erinevates küsimustes, sealhulgas eelarves," sõnas Ligi.

"Ränderaamistikku oleme nüüd saanud arutada ja saanud seisukoha ka õiguskantslerilt, kelle meelest lepe pole otseselt siduv. Samas on valitsus vahepeal öelnud, et riigikogu otsus muudaks ta siduvaks ja me võtaksime omaks ka leppe need punktid, mis Eestile muret teevad. Valitsusel on seega kohustus otsustada ise ja see otsus võib olla ka tagasi astumine," lausus Ligi.