Mikser (Sotsiaaldemokraatlik erakond) ütles valitsuse pressikonverentsil, et kui veel paari päeva eest oli ta lootusrikas, et valitsus kiidab ränderaamistiku heaks, siis tänaseks on punased jooned sedavõrd teravalt ühe valitsuspartneri poolt maha joonistatud, et see on üsna ebatõenäoline. Mikser viitas Isamaale.

"Kui valitsuses on konsensus, siis otsustatakse. Kui üks partner jääb teistsugusele arvamusele, on valitsuse otsus negatiivne. See on valitsuse otsuste tegemise mehhanism ja ma aktsepteerin seda. Aga sealt edasi on see juba peaministri küsimus, kuidas seda probleemi valitsuse tasandil lahendada," rääkis Mikser.

"Me oleme rääkinud viimastel aastatel palju ühiskonna psühholoogilisest kaitsest - võimest vastu astuda inforünnakutele. Viimastel nädalatel oleme näinud infokampaaniat, kus domineerivad pooltõed ja ka valed. Kuid riigijuhtidel on ametikohajärgne kohustus jääda kaineks ja esindada terve mõistuse häält, tekitada ühiskonnas täiendavate hirmude ja hirmutamise asemel turvatunnet," rääkis Mikser.

Mikser ütles, et selle asemel on osa poliitikuid läinud kaasa hirmutajatega või läinud puu otsa enne, kui pauk on üldse käinud.

"Rõhutan, et Eestile ei järgne vahetult sellest mingit julgeolekuohtu, kui ränderaamistik heaks kiidetakse või ei kiideta. Aga ka tulevikus tulevad sellised inforünnakud, kus keerulistel aegadel ühiskond polariseerub ja tekivad suured emotsioonid. Aga me ei saa välistada, et taoline kampaania tekib hetkel ja teemal, mis on Eestile eksistentsiaalselt palju ohtlikum kui tänane. Ja see on hirmutav," sõnas Mikser.

Allar Jõks tegi analüüsi valitsusele

Mikserile oponeeris justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa), kes ütles, et Eesti on siiani valinud konservatiivse rändepoliitilise suuna ning tema sõnul käib infosõda hoopis selle ümber, et tühistada rändekvoot üldse.

"Minu seisukoht on, et Eesti ei peaks selle leppega ühinema ja arvestades ennekõike õigusliku iseloomuga tagajärgi. Justiitsministeerium pöördus ka väliseksperdi poole, et saada analüüs ränderaamistiku iseloomu ja mõju kohta suveräänsetele riikidele. Ja see analüüs ei põhine tunnetusele, kui ma seda paberit loen. Selle koostasid endine õiguskantsler Allar Jõks ja Maria Pihlak. Kui ma seda lühidalt tsiteerin, siis see analüüs ütleb, et ränderaamistik võib luua rändepoliitikas uut õigusloomet," rääkis Reinsalu.

Justiitsministri sõnul prognoosib ÜRO ise, et ka neutraalse stsenaariumi järgi elab aastal 2100 Euroopas 600 miljonit inimest, aga Aafrikas praeguse 1,2 miljardi asemel kuus miljardit inimest. Viimaste aastate immigratsioonisurve vapustused on olnud ainult sissejuhatus nendele paratamatutele kääridele, mis tekivad eri sissetulekute ja rahvastiku dünaamikate vahel," märkis Reinsalu.

Peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) ütles, et tema lähtub põhimõttest, mille valitsus ütles välja kevadel, kui alustati ränderaamistiku üle läbirääkimisi.

"Antud ränderaamistik ei loo Eestile juriidilisi ja siduvaid kohustusi, samas vajame lahendust, mis on korrapärane ränne ja millega on kaitstud inimeste õigused rändes. Nagu välisminister ütles, see arutelu saab alguse kell 14 kabinetis. Vastab tõele, et Eestis on koalitsioonivalitsused ja need saavad otsustada vaid seda, mis sobib kõikidele osapooltele," tunnistas Ratas, et Isamaa vastuseisu tõttu suure tõenäosusega ränderaamistikuga ühinemist valitsus konsensuslikult heaks ei kiida.