Välisminister Sven Mikser (SDE) ütles kohe saate alguses, et hetkel tundub, et valitsuses selles küsimuses konsensust ei ole.

Mikser ütles, et on kahetsusväärne, et Marrakechi leppe ümber käiv debatt on tekitanud nii palju väärinfot ja valesti tõlgendamist.

"Mina tahaks lihtsalt väga rahulikul toonil veel üle korrata, et tegemist on ühega väga paljudest ÜRO peaassamblees menetletavatest poliitilistest deklaratsioonidest, mis ei ole meile õiguslikult siduv, ei halva kuidagi meie suveräänsust, ega ohusta meie riiklust," rääkis Mikser.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) märkis, et kui on olemas reaalne oht, et see lepe hakkab mõjutama rahvusvahelist tavaõigust ja sellega muutuda Eestile piiravaks ja kohustusi tekitavaks migratsiooniküsimustes, siis tuleb kaaluda selle leppega mitte liitumist.

"Kui see lepe tõepoolest ei oma mingit tähendust kohustuste mõttes, siis mis on see otstarve sellega liitumiseks?" küsis Reinsalu.

"Rahvusvaheline õigus näeb selle ette, et nende riikide jaoks, kes selgelt deklareerivad, et nemad ei soovi olla selle leppe mõjuväljas ja sellest tuleneva võimaliku rahvusvahelise tavaõiguse mõjutatuna, siis nad saavad seda selgelt deklareerida ja rahvusvahelise tavaõiguse kohapealt neile seda mõju kohaldada ei saa," selgitas Reinsalu.

Reinsalu rõhutas, et juba oma kohalolekuga Marrakechis annaks president Kaljulaid leppele heakskiidu.

Reinsalu märkis, et see dokument heakskiidetuna muutub kaalukaks argumendiks Euroopa Liidu siseses rändeküsimuse korraldamises.

"See lepe hägustab piiri seadusliku ja ebaseadusliku migratsiooni vahel. Ja selle kogu leppe paatos on, et migratsiooni kui fenomeni soodustada ja näeb selle maailma heaolu allikat," lisas Reinsalu.

Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku, et Eesti selle dokumendiga ei ühineks.

Reinsalu selgitas veel, et Marrakechis detsembris toimuv konverents on mõeldud rändeleppe teksti heakskiitmiseks ja see tuleb tuleva aasta alguses hääletusele ÜRO peaassambleel.

Keskerakondlane Enn Eesmaa ütles, et olukord on keeruline. "Olukord on keeruline, sest Eesti valitsus võtab otsuseid vastu siis, kui kõik on nõus, kui see seis on ka homme, mis täna siin laua taga on, siis tõenäoliselt seda otsust ei ole," ütles Eesmaa.

Eesmaa sõnul võib probleemiks tõusta see, kui selle dokumendi kaudu migratsioon tunnistatakse inimõiguseks.