Jüri Luik asus erakonnakaaslast Urmas Reinsalu kaitsma

Kaitseminister Jüri Luik.
Kaitseminister Jüri Luik. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Erakonda Isamaa kuuluv kaitseminister Jüri Luik tegi reedel avalduse, kus teatas, et ÜRO ränderaamistiku teemal sõna võtnud erakonnakaaslasest justiitsminister Urmas Reinsalu tõstatas olulised küsimused ning tema tagasiastumise nõudmine sotsiaaldemokraatide pool on põhjendamatu.

"Tänase päeva poliitsõnumid olid nagu välk selgest taevast. Tekkinud on täiesti uskumatu olukord: justiitsministrit, kes täitis oma kohust valitsuse justiitsnõuandijana, tahetakse sundida tagasi astuma," kirjutas Jüri Luik, kes sisepoliitilistes küsimustes enamasti sõna ei võta.

Luik lisas: "Ma meenutan, et teema algus oli täiesti mittepoliitiline: akadeemik Lauri Mälksoo kutsus üles valitsust hoolikalt  ÜRO ränderaamistikku analüüsima ja hindama selle vastavust Eesti  seadustele ja huvidele. Reinsalu justiitsministrina tellis ka põhjaliku analüüsi, mille üks autoreid on endine õiguskantsler Allar Jõks."  

Luige sõnul selgus,  et Eesti võtab selle  mittesiduva raamistikuga endale poliitilisi ja võimalik, et tulevikus ka õiguslikke kohustusi  sellises Eestile väga sensitiivses teemas, nagu ränne. "Mulle on need mured hästi arusaadavad."  

Jüri Luik ütles, et Reinsalu informeeris neist asjaoludest põhjalikult ka valitsuse liikmeid kabinetiistungil.

"Oleks ju  naeruväärne väita,  et ränderaamistiku ei peaks arutama,  sest see tekst on mittesiduv.  Ilmselgelt oli ühiskonna  laiapindne hinnang,  et teema on tõsine ja  valitsus peaks seda teemat ka arutama.  Isamaa fraktsioon oli rändeleppe teemat samuti arutanud ja võtnud ühinemise suhtes selgelt eitava seisukoha," rääkis Luik.

Luige sõnul ta ei arva, et valitsuse ees oli  mingeid lihtsaid lahendusi. "Tavaliselt neid ju selliste teemade puhul polegi. Peale tundidepikkust arutelu valitsuse mandaati ühinemiseks ei antud, mis on igati arusaadav."  

Endine diplomaat ja 1990. aastatel välisminister olnud Luik märkis, et Isamaa pole ka enne kunagi  kõhelnud, kui on vajalik Eesti huvide eest seista.

"Meenutan, et näiteks  pole Eesti andnud allkirja ÜRO kodakondsuseta isikute  seisundi konventsioonile,  millega pole Euroopa Liidus ühinenud vaid neli riiki, ehk siis Malta, Eesti, Poola ja Küpros.  Miks? Me pole lihtsalt pidanud vajalikuks piirata oma otsustusõigust neis eluliselt tähtsates küsimustes, lisaks on suur osa neist teemadest juba kaetud siseriikliku seadusandlusega," ütles Luik.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: