Saksa kantsler Angela Merkel esines teisipäeval üleskutsega luua tõeline Euroopa sõjavägi ja asutada Euroopa julgeolekunõukogu, millel oleks rotatsiooni korras eesistuja. Ka Prantsuse president Emmanuel Macron ütles sel nädalal, et Euroopa peab ehitama üles omaenda sõjaväe, sest kontinendi riigid ei saa enam kaitse vallas USA-le toetuda.

Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles, et Eesti sõjalise julgeoleku keskne ja tegelik tagatis on NATO Põhja-Atlandi pakt.

"Meie huvi peab olema selleks, et Euroopa liitlased oleksid suutlikud siin, Euroopa kontinendil oma sõjalist võimekust parandada. NATO võimekus sõjalisi operatsioonide, ka meie kaitseoperatsioonide võimalikeks läbi viimisteks peab kasvama. Kõikidesse nendesse perspektiividesse, mida püütakse serveerida nii-öelda tasakaalu või alternatiivina NATO-le, peame me suhtuma terve mõistusega ja ettevaatlikult. NATO koopiaid tekitada ei ole meie elulistes julgeoleku huvides," lausus Reinsalu.

Eurosaadik Urmas Paet (Reformierakond) hindas, et Euroopa armeest on asi veel väga kaugel.

"See on see koht, kus tulebki muuta või teha uut lepingut sellisel juhul Euroopa Liidu sees, et moodustada selline klassikaline Euroopa armee," rääkis Paet.

Küll aga on Paeti sõnul kokku lepitud ja liigub edasi mõte Euroopa kaitseliidust, mis tähendab seda, et Euroopa Liit peab panustama valdkondadesse, kus täna NATO-t on vaja täiendada - küberkaitse, hübriidohud, mitte NATO-sse kuuluvate riikide kaasamine.

"Kõik Euroopa julgeoleku ja kaitse arengud, nii, et Euroopa ise panustab rohkem omaenda kaitsmisesse, on väga mõistlikud ja vajalikud, aga seda tuleb teha koostöös NATO-ga ja Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide koostöös," rääkis Paet.

Paet rõhutas, et Euroopa peab oma kaitsesse selgelt rohkem panustama.

EKRE esimees Mart Helme arvates peaks selline julgeolekuinitsiatiiv kõigepealt olema kooskõlastatud Ameerika Ühendriikidega.

Välisminister Sven Mikser (SDE) ütles, et ta on veendunud, et näiteks Saksamaa ei anna mitte kunagi õigust lähetada Saksa sõdureid võõrsile võitlema Euroopa Parlamendile.

"See on üks küsimus, kus riikide suveräänsus tõepoolest jääb," sõnas ta. "Ma üleliia ei erutuks, seda lihtsalt nähtavas tulevikus ei juhtu," lisas Mikser.

Vabaerakonna esindaja Andres Herkeli hinnangul soovis Macron oma avaldusega Euroopa armeest pakkuda vastukaalu Donald Trumpile ja võib-olla isegi Trumpi ärritada ning Merkel läks avaldusega kaasa rõhutamaks Prantsusmaa-Saksamaa telge.

"Ma arvan, et Eesti huvides on kindlasti olemasoleva julgeolekustruktuuri, NATO koostöö säilitamine," lausus Herkel lisades, et ei pea seda ideed realistlikuks.

Enn Eesmaa aga märkis, et kui Macron ja Merkel selliseid avaldusi teevad, siis tasub seda tõsiselt arvesse võtta. Eesmaa ütles, et USA-st on tulnud ka leebemaid signaale. Ta viitas kaitseminister James Mattisele, kes ütles, et ei näe Euroopa armees probleemi niikaua, kuni NATO on turvalisuse nurgakivi.

Küsimusele, kas Euroopa armeed on vaja, vastas Eesmaa, et kõik mis tugevdab Eesti turvalisust on teema, millel tasub tõsiselt rääkida. Eesmaa ideed Euroopa armeest kohe tagasi ei tõrjuks.