Mart Helme: uus koalitsioon on juba kokku lepitud ({{commentsTotal}})

{{1543070580000 | amCalendar}}

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme sõnul on praeguse valitsuskoalitsiooni lagunemise korral uus valitsuskoalitsioon juba kokku lepitud.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) võttis laupäeval Türil toimunud volikogul vastu avalduse, millega seisab vastu Eesti liitumisele ÜRO ränderaamistikuga.

Rääkides ränderaamistiku teema menetlemisest esmaspäeval riigikogus, ütles Mart Helme, et suure tõenäosusega see surutakse siiski läbi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ta pidas samas ka võimalikuks, et Keskerakond teeb nädalavahetusel kannapöörde ja hääletab dokumendi valitsusse saatmise vastu, et vältida valitsuse lagunemist.

Samas on Helme teada uus valitsuskoalitsioon juba kokku lepitud.

"Meie andmetel on uus koalitsioon juba kokku lepitud. See uus koalitsioon koosneb 31 Reformierakonna saadikust, kuuest Vabaerakonna saadikust ja 13 sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni saadikust, pluss mõned kaasajooksikud akna all," rääkis Helme.

"Nii et esmaspäev on väga oluline päev. Aga kõige olulisem on see, et nii ühe kui teise kui kolmanda variandi puhul saab Marrakechi leping Eesti poolse heakskiidu ja allkirjad," lisas ta.

Ossinovski eitas Helme väiteid

Reformierakond ei soovinud Mart Helme väiteid uuest koalitsioonist kommenteerida.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Jevgeni Ossinovski kinnitas ERR-ile, et Mart Helme väide ei vasta tõele. "Teatavasti selleks, et ühte või teistsugust valitsust teha, peab olema osapooltel selleks esiteks soov. Reformierakond on oma soovi väljendanud, aga sotsiaaldemokraadid kinnitavad üheselt, et meil ei ole soovi tänast valitsuskoostööd lõhkuda ja sellest tulenevalt ka mingisuguseid teisi variante pole," rääkis Ossinovski.

"Teiseks, lisaks sellele, et peab olema soov, peaks olema see ka parlamendimatemaatikas võimalik. Ja see ettepanek, mida püütakse siin esitada juba nagu kokkulepitud varianti - nendel inimestel, kes tegelikult saavad aru, kuidas valitsus ja parlament toimib, on ju selge, et sellist asja ei ole ka põhimõtteliselt täna võimalik teha," lisas ta.

SDE juhatuse liige Rainer Vakra ütles, et Mart Helme püüab praeguses segaduses veelgi vett segada.

"Kui on valimisteni alla 100 päeva, siis loomulikult ka Helme võtab endale sellise ennustaja rolli ja käib välja mõtted ja väited, mis ületaks meediakünnise ja teeks tema 100 või 1000 korda kuulsamaks," ütles Vakra.

"Helme kindlasti räägib seda, mis talle tundub huvitav, populaarne, teeb teda kuulsamaks, et tänases segaduses veelgi seda vett segada," lisas ta.

Vakra sõnul ei ole Reformierakond üldse valmiski valitsusvastutust võtma.

"Selge on see, et viimase nädala jooksul on Kaja Kallas näidanud, et kui ta ühel päeval räägib ühte juttu, teisel päeval teist juttu, siis tekib küsimus, kas üldse Eesti peaminister saab olla selline inimene, keda, tundub, et juhivad hoopis erakonnakaaslased, teised inimesed kõrvalt, ehk muudab oma otsuseid päeva jooksul mitu korda. Arvan, et Eesti peaminister peab olema selgelt enesekindel oma otsustes ja kui ta midagi välja ütleb, siis vastavalt ka käituma," kommenteeris Vakra.

"Mulle tundub, et viimasel ajal see segadus, mis on Reformierakonnas, kindlasti ei räägi selle eest, et nad täna oleks valmis Eestis valitsusvastutust võtma."

EKRE: rändepaktiga liitumata jätmine ei tähenda liitlaste ja välispoliitilise kursi hülgamist

EKRE hinnangul kahjustab ÜRO ränderaamistik Eesti suveräänsust ja rahvuslikke huve ning kutsub üles ülemaailmsele rahvasterändele. "Paktis toodud kohustused muutuvad aja jooksul rahvusvahelise tavaõiguse osaks ja meile vältimatuteks, muutes Eesti multikultuurseks läbikäiguhooviks," lisas erakonna volikogu.

EKRE ei nõustu väitega, et ÜRO rändepaktiga liitumata jätmine on Eesti seniste liitlaste ja senise välispoliitilise kursi hülgamine.

"Taolise väite esitajad eiravad teadlikult asjaolu, et terve rida immigratsiooni sihtriike keelduvad rändepaktiga liitumast. USA, Poola, Ungari, Austria, Tšehhi, Austraalia, Iisrael, Šveits jne ei ole rahvusvahelised paariariigid, vaid meie olulised liitlased. Rändepakti teemal toimuvad sarnaselt Eestile ägedad sisepoliitilised vaidlused mitmetes teistes riikides, näiteks Saksamaal ja Belgias. Seevastu liituvad rändepaktiga kolmanda maailma riigid ja võimalik, et ka Venemaa, kes näevad selles oma geopoliitiliste huvide teostamise vahendit või võimalust vabaneda rahvastiku ülejäägist," selgitas EKRE.

EKRE kordas, et on ränderaamistikuga ühinemise vastu ning leiab, et selles osalemise küsimus tuleks panna rahvahääletusele.

"ÜRO globaalse rändepaktiga ühinemine või mitteühinemine mõjutab mitte ainult meie, vaid ka meie järeltulevate põlvede elu. Sedavõrd põhimõttelise küsimuse puhul ei tohi ühiskonda poliitilise otsuse tegemisest kõrvale tõrjuda. Las rahvas kui kõrgeim võim riigis otsustab, milline tulevik ootab Eestit. Referendum aitab selle poliitiliselt konfliktse küsimuse lahendada ühiskonnas lõplikul moel, konstruktiivselt ja legitiimsuse garantiiga."

 

 

 

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: