"AK. Nädal" uuris, kes on valitsuskriisi võitjad ja kaotajad

Nädal tagasi lahvatas Eestis valitsuskriis, mis pole senini selget lahendust saanud. Riigieelarve teise lugemise elas valitsus neljapäeval ühtsena üle, kuid esmaspäeval ootab ees ÜRO ränderaamistiku avalduse arutelu. Kes on selles valimiste-eelses segaduses võitjad, kes kaotajad, uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Nädala eest lõõmas valitsuskriis kõige kuumemalt. Ajendiks neljapäevane valitsuskabineti istung, kus koalitsioon ei suutnud üksmeelselt kokku leppida ÜRO globaalse ränderaamistiku heakskiitmises. Tegelik põhjus oli aga mujal.

Politoloog Tõnis Saarts ütles, et esiteks on ühiskonnas toimunud väärtuseline konservatiivne pööre ning rände ja immigratsiooni teemadel ei julgeta võtta liberaalseid seisukohti, sest suur osa valijaid on selle suhtes allergilised.

Teine, mida poliitikud jälgivad, on reitingud - sotside reiting on madal, Isamaa oma aga valimiskünnise lähedal ehk nad on riski piiril, nentis politoloog Tõnis Leht ja lisas, et neil tuleb olla pildis ning selleks valitud vastuseis ränderaamistikule on partei ideoloogiaga kooskõlas.

"Muidugi me võime meenutada, et Mart Laari aegne Isamaa oli midagi muud - me liitusime järjest erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eesti loovutas oma suveräänsust, saades vastu erinevaid hüvesid Euroopa liidust, NATO-st ja nii edasi. Et võib-olla tänase Isamaaga seda on raske isegi võrrelda. Aga nende joon on loogiline," tunnistas Leht.

Isamaale tähendaks paari protsendi toetajate kaotamine, et valimistel nad riigikokku ei pääseks. Valimised on lähedal, tuletas Saarts meelde. "Mis tähendab seda, et mingites küsimustes nad peavad olema EKRE-m kui EKRE ise. Ühesõnaga väga selgelt andma oma valijatele signaali, et nemad on konservatiivsete väärtuste kaitsel ja nad ei astu sammugi tagasi."

Kunagine pikaaegne diplomaat, kirjanik Jaak Jõerüüt jälgib murelikul pilgul, kuidas välispoliitikat kasutatakse sisepoliitiliseks valimisvõitluseks. Jõerüüt on suursaadikuna kirjutanud Eestile tuhandeid raporteid sündmustest ja arengutest teistes riikides ning oskab arvata, mida kirjutavad diplomaadid nüüd meist oma riikide valitsustele.

"Üks asi on see, mida ma just ütlesin, välispoliitilise joone selgus on igal juhul ähmastunud ja loomulikult diplomaadid jälgivad nüüd - need, kes meid jälgivad -
kas see ähmastub edasi veel või on tõsist tahet see keerata tagasi," lausus Jõerüüt.

Riikide vahelistest aruteludest eemale tõmbumine ei peata migratsiooni, lisas Jõerüüt ja loetles, mida oleks ränderaamistikust võimalik võita, alustades kokkulepetest piiride kontrollimisel ja registrite loomisest. "Kuidasmoodi on võimalik oma huvide eest seista eemale tõmbudes nendest tubadest, ruumidest ja nende laudade tagant, kus neid asju arutatakse?" küsis ta.

Jõerüüdi hinnangul on halb, kui Eesti oma välispoliitilist kurssi hägustades end isolatsiooni nihutab. "See esimene telliskivi meie selles julgeolekumüüris on ikkagi see, et "mitte iial enam üksi". 1930. aastate lõpus me olime ju üksi - see valus kogemus peaks igal ühel geenides olema ja vereringes."

Eesti välispoliitilise joone hägustamist võinuks ära hoida pea kõik osalised, alustades peaministrist, leidis Jõerüüt. Jüri Ratas lasi tema hinnangul käest võimaluse loobuda lepituse otsimisest ja panna ränderaamistiku toetamine valituses hääletamisele, hoolimata sellest, et valitsus on kokku leppinud, et otsuseid langetatakse konsensuslikult. "Hääletus on demokraatia täiesti elementaarne tööriist."

Politoloogid ütlevad, et suurim viga tehtigi päris kriisi alguses, sest ei suudetud hinnata olukorra tõsidust, nähes, et Isamaa on võtmas jäika positsiooni. Peaministri esimesed sammud olid kobavad, ütles poliitika.guru toimetaja Leht. "Et ta jah oleks saanud oma koalitsioonipartnereid varem letti võtta ja nendega kahepoolselt ja kolmepoolselt põhjalikumalt vestelda. Enne, kui see teema valitsuse istungil nö ventilaatorisse lendas."

"Oleks võinud loota, et Kadriorus riigipea ei oleks teinud nii nö natuke valel hetkel nii sisuliselt õiget, aga emotsionaalselt nagu järsku avaldust, et ma ei lähe Marrakechi," arvas omakorda Jõerüüt.

Valitsuskriisi esile kutsunud parteid ei saa kindlad olla, et kriis neile tegelikult ka valija toetuse toob.

"Isamaal on siin väga palju mängus ja nende jaoks nüüd lähikuud on väga kriitilised. Kuidas nende valija sellele kriisile reageerib ja eriti reageerib siis, kui nad valitsusest välja kukuvad," rääkis Tõnis Saarts.

Saartsi sõnul ei saa selget valija poolehoidu ennustada ka sotsidele, sest konservatiivsem osa nende valijaist ei pruugi mõista sotside jäiku seisukohti ning valitsusliidu lõhkuma asumist.

Keskerakond ei pruugi kriisi tõttu midagi kaotada, kui Jüri Ratas suudab valitsust koos hoida, leidis Tõnis Leht ja lisas, et Keskerakonnal polegi võita vaja, neil tuleb oma toetusküsitluste liidripositsiooni hoida. Reformierakonnal on aga kriisist võimalik võita.

"Nende jaoks loomulikult see kriis praegu valitsuses on tundunud ja on ka potentsiaalselt olnud ka selline jumalast saadetud päästerõngas, millega Jüri Ratase Keskerakonna väga heast majanduskonjunktuurist tõugatud väga tugevat positsiooni püüda kuidagigi kraavi poole suunata," selgitas Leht.

Saarts arvas, et Reformierakond võidaks sellest, kui see valitsus jääks vähemusvalitsuseks. "Siis on neil võimalik seda valitsust survestada, on võimalik näidata Jüri Ratast kui läbikukkujat ja ka Keskerakonda kui läbikukkujat."

Kõige rasvasema koore riisub aga valitsuskriisilt aga EKRE. "Minu meelest EKRE on sellest kriisist võitnud algusest peale. Selle pärast, et sisuliselt EKRE ongi ju dikteerinud selle agenda, selle rääkimisviisi, kuidas me sellest ränderaamistikust räägime," rõhutas Saarts.

Millise valitsusega Eesti edasi läheb, võib selguda juba esmaspäeval, kui riigikogu hakkab arutama kriisi vallandanud ränderaamistiku avaldust.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: