Komisjon kiitis seitsme poolt- ja kolme vastuhäälega heaks avalduse eelnõu muudetud teksti ja saatis aruteluks täiskogu täiendavale istungile esmaspäeval.

Väliskomisjoni laual oli 15 muudatusettepanekut viielt fraktsioonilt, mis olid esitatud riigikogu sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna fraktsiooni liikmete algatatud avaldusele. Pärast ligi kolm tundi kestnud koosolekut ütles väliskomisjoni esimees, Reformierakonda kuuluv Marko Mihkelson "Aktuaalsele kaamerale", et komisjoni enamus toetas avalduse teksti muutmist selliselt nagu soovis Reformierakond.

"Otsuseid, kas Eesti liitub ühe või teise rahvusvahelise algatusega või antud juhul ÜRO ränderaamistikuga, saab teha valitsus. Sellise otsuse täna siis ka komisjon nii muudatusettepanekuid läbi hääletadaes kui ka muudetud kujul avaldust läbi hääletades 7:3 häältega saali saatis," rääkis Mihkelson.

Ta lisas, et tema arvates oleks peaministri poolt riigimehelik samm, kui ta paneks ränderaamistiku valitsuses hääletusele.

Juhul, kui ränderaamistiku üle peab otsustama valitsus, on tegu taas tupikseisuga, sest valitsuses pole selles küsimuses konsensust.

Väliskomisjoni liikme, Keskerakonda kuuluva Oudekki Loone hinnangul pole sugugi veel kindel, et väliskomisjonis heakskiidu saanud Reformierakonna muudatus esmaspäeval ka suure saali poolt vastu võetakse. Seega pole välistatud, et riigikogu avaldus ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta kiidetakse heaks sellisel kujul nagu algatajad kavandasid.

"Ma tõesti loodan, et meie riigikogus on liikmed, kes suudavad otsuse langetada tänase info põhjal, et kas peaks kõrvale jääma või ei peaks kõrvale jääma. Selleks me siin oleme, et otsustada asju," ütles Loone.

Avalduses on esitatud kujul kirjas, et ÜRO ränderaamistik on õiguslikult mittesiduv koostööraamistik ja riigikogu toetab ÜRO globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist.

Väliskomisjonis leids toetust leidis ka Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek, mille kohaselt riigikogu rõhutab eraldi ränderaamistikus esile toodud iga riigi õigust kujundada oma rändepoliitika ise. Samuti toetas komisjon kahte Vabaerakonna fraktsiooni ja ühte Reformierakonna fraktsiooni sõnastuslikku ettepanekut.

Vabaerakonna fraktsioon tegi sarnase ettepaneku Reformierakonna fraktsiooni ettepanekule, mille kohaselt sõnastada avalduses üheselt, et globaalse ränderaamistikuga liitumise üle otsustaks valitsus. Seda Vabaerakonna ettepanekut toetas komisjon sisuliselt.

Komisjon lisas avaldusele Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni ettepanekul viite välissuhtlemisseaduse sättele, mis reguleerib valitsuse pädevust esineda välissuhtlemisalaste avalduste, deklaratsioonide ja pöördumistega või ühineda nendega.

Õiguskantsler Ülle Madise tutvustas komisjonile sõltumatut õiguslikku hinnangut. Ta tõi välja viis aspekti ja kinnitas, et ÜRO dokument ei ole välisleping ning ei ole riikidele õiguslikult siduv. Välisminister Sven Mikser nõustus Madise hinnanguga, et tegemist ei ole õiguslikult siduva dokumendiga.

Mikser: oleks kummastav, kui parlament põrgataks rändeteema tagasi

Välisminister Sven Mikser ütles, et tema jaoks oleks kummastav, kui riigikogu saadaks ise seisukohta võtmata ränderaamistiku teema valitsusele tagasi.

"Ma arvan, et olukorras, kus päris mitmed poliitikud tõstsid valjusti häält ja nõudsid võimalust parlamendile kaasuda sellesse protsessi, et ka parlament saaks oma kaaluka sõna öelda, nüüd loobuda jällegi selle avalduse menetlemisel igasugusest seisukohavõtust ja lihtsalt põrgatada see pall tagasi valitsuse kätte, on kummastav," kommenteeris Mikser.

"Loomulikult on kahetsusväärne ja kindlasti mitte aktsepteeritav see, et valitsus ei suuda jõuda üksmeelele, aga ma arvan, et mitte vähem taunimisväärne ei ole parlamendi soovimatus üleüldse mingit seisukohta võtta," lisas Mikser.

Mikser heitis Reformierakonnale ette oma seisukoha muutmist. "Ma arvan, et meelemuutus on märkimisväärne, olukorras, kus Reformierakonna esimees Kaja Kallas veel 12. kuupäeval kinnitas läbi ajakirjanduse, et Reformierakonna arvates Eesti peaks toetama ränderaamistikku. Nüüd on nende seisukoht pehmelt öeldes mitmemõtteline ja kumab läbi soovimatus üleüldse mitte midagi arvata selle dokumendi enda kohta," lausus Mikser.

Mikser märkis, et Reformierakonna muudatusettepanekutega on oluliselt muudetud eelnõu algatajate esialgset tahet. "Taolises olukorras on esmajoones eelnõu algatajate, ehk 39 riigikogu liikme asi öelda, kas nad sellisel kujul seda avaldust lõpuni menetleda soovivad," rääkis Mikser.

"Kui parlament peaks vastu võtma õiguslikult mitte kohustava avalduse, millega ta seab oma häälteenamusega valitsusele mingi ülesande, eks siis on valitsuse asi püüda seda ülesannet täita. Seadusandja selgelt väljendatud tahe, isegi, kui see on tehtud vormis, mis ei ole õiguslikult kohustav, on kindlasti selge poliitiline suunis. Ja ma nõustun õiguskantsleriga, et kui täitevvõim seadusandja tahet ei järgi, siis on seadusandja käes ka kõik võimalised oma tahet jõustada teisel viisil," ütles ta veel.