Reformierakond tahab välistada riigikogu toetuse ränderaamistikule ({{commentsTotal}})

Reformierakonna fraktsiooni liikmed Jürgen Ligi, Keit Pentus-Rosimannus ja Kalle Laanet riigikogu saalis.
Reformierakonna fraktsiooni liikmed Jürgen Ligi, Keit Pentus-Rosimannus ja Kalle Laanet riigikogu saalis. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni muudatusettepanekud ÜRO ränderaamistiku avalduse osas eeldavad, et valitsus ränderaamistiku osas otsuse teeks. Riigikogu toetust muudatused ette ei näe.

ERR avaldab Reformierakonna muudatusettepanekud muutmata kujul.

Asendada lauses….. "Riigikogu rõhutab Globaalse Ränderaamistiku toetamisel järgmisi põhimõtteid" sõna "Toetamisel" sõnaga "käsitlemisel" ning asendada lause "Eesti Vabariigi Riigikogu toetab ÜRO Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmist." lausega Riigikogu peab vajalikuks, et Vabariigi Valitsus otsustaks globaalse ränderaamistikuga liitumise üle arvestades käesolevas avalduses kirjeldatud põhimõtteid ning Vabariigi Valitsuse 22. märtsil 2018. aastal seisukohti globaalse ränderaamistiku läbirääkimistel."

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi selgitas, et riigikogu ei hääleta ränderaamistiku üle ega menetle seda, aga peaks oma avaldusega andma rahvusvahelise rändealase koostöö põhimõtted, mida avaldus ka teeb.
"Avaldus suunab sisuliselt Eesti rändepoliitikat, kui tõstab ränderaamistikus esile meile kõige olulisemaid põhimõtteid: igal riigil on suveräänne õigus kujundada oma rändepoliitikat ise, riikide suveräänsus on kaitstud ja riikidel on võõrandamatu õigus kujundada oma immigratsioonipoliitika ja – seadusandlus ise. Eesti huvi on seejuures tõkestada ebaseaduslikku rännet, võidelda inimkaubanduse ja –smugeldamisega, kaitsta Eesti inimeste õigusi välisriikides," rõhutas Ligi.

Ligi sõnul rõhutab avaldus ka sätet, et sisseränne ei ole inimõigus, vaid seda reguleerivad riigid enda siseriiklike õigusaktidega, samuti et esmatähtsaks loeb ta tõhusat piiride haldamist julgeoleku tagamiseks. "Rõhutatud on, et riigid oma kodanikud tagasi võtaksid ja tegeldaks rände algpõhjustega. Avaldus kinnitab ka, et keegi ei võta raamistikuga kohustust avardada seaduslikke rändekanaleid. Ning iga riik on vaba ja suveräänne otsustama, kas ja milliseid neist oma edasistes tegevustes kasutada," lisas Ligi.

"Raamistiku suhtes seisukoha võtmisel kohustab riigikogu valitsusel lähtuma nendest raamistiku põhimõtetest. Ta peab hindama, kas valitsuses 22. märtsil heaks kiidetud Eesti seisukohad on valitsuse kui selle dokumendi läbirääkija arvates täielikult arvestatud ja kas on arvestatud avalduses rõhutatud väärtusi," ütles Ligi veel.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: