"Kogu see lugu on äärmiselt kahetsusväärne, et Venemaa selliselt käitub," tõdes Kolga, kes praegu on ÜRO julgeolekunõukogu kampaania erivolitustega Eesti diplomaatiline esindaja.

ÜRO julgeolekunõukogu koguneb esmaspäeval erakorralisele istungile, kui Venemaa kinnitas kolme Ukraina sõjalaeva hõivamist Moskva annekteeritud Krimmi lähedal

Kolga ütles, et ÜRO julgeolekunõukogu istungil teeb ülevaate esmalt peasekretär, siis kindlasti on kohal Ukraina esindaja, kes esitab omapoolse versiooni Kertši väinas toimunust ja siis järgneb arutelu.

"Ma kahtlen, et seal jõutakse mingite kindlatele kokkuleppele. Huvitav on see, et kuidas erinevad riigid ennast väljendavad. Kindlasti tasub jälgida, kuidas väljendab ennast Hiina. Ja selle järgi on näha, kuidas jõujooned julgeolekunõukogus lähevad," arutles Kolga.

Kui läänemeelsetel riikidel on Kolga sõnul enamus, et siis kindlasti on see surve teisele poolele, et vetostada mingeid protsesse või neid aeglustada.

"Kindlasti Venemaa lükkab süüdistused tagasi ja räägib oma versiooni, et kõik teised on süüdi ja võib-olla on süüdi ka julgeolekunõukogu ise, et pole lasknud Venemaa tingimuste kohaselt lasknud seda konflikti rahuldada," sõnas Kolga.  

"Oluline küsimus, kuhu kaalukeel kukub. Täna vaevalt lahendus leitakse, aga selliste kiiresti tekkivate asjade puhul tavaliselt ei leitagi. Eks protsess läheb edasi ja loodetavasti selle sündmuse tulemusena ei eskaleeru sündmused Ukrainas," lausus Margus Kolga.

Ta lisas, et kui Eesti kuuluks ÜRO julgeolekunõukokku, siis saaks Eesti oma seisukohti sündmuse kohta kogu maailmale esitada. "Ning, et me pole rahul, mida Venemaa on selles piirkonnas teinud ja saame toetada samal seisukohal olevaid riike."

Väga hea näide Kolga sõnul see, kui Leedu kuulus ÜRO julgeolekunõukokku. "Tänu neile see oli Ukraina teema tunduvalt sagedamini nõukogu päevakorras. Ei suudetud küll agressiooni ära hoida, aga peatada rindejoone liikumine ja tuua erinevad osapooled ühise laua taha."