Meedia: Ukraina mereväelased osutasid intsidendi ajal vastupanu ({{commentsTotal}})

{{1543238340000 | amCalendar}}
Ukraina suurtükikaater Berdjansk 26. novembril Kertši sadamas.
Ukraina suurtükikaater Berdjansk 26. novembril Kertši sadamas. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Väljaande Dumskaja andmetel osutasid Ukraina mereväelased pühapäevase intsidendi ajal Kertši väinas Vene eriüksuslastele vastupanu ning nüüd vahi all olles keelduvad nad Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) esindajatega suhtlemast.

Dumskaja viitab oma artiklis oma allikatele Venemaa jõustruktuurides.

Lisaks antakse teada, et Ukraina meremeestel pole kaasas mingeid dokumente. Haavatud meremehed olevat hetkel kõik traumatoloogia osakonnas - nende vigastused ei ole kuulihaavad, vaid neid vigastasid killud, mis paiskusid ajal, mil Vene sõjalaevad Ukraina aluste pihta tule avasid.

Dumskaja nendib, et kindlat informatsiooni hetkel Ukraina meremeeste, keda on kokku rohkem kui 20 - hetkel ei ole ning Venemaalt laekuvad andmed võivad olla vale.

Samuti on meedias pälvinud tähelepanu asjaolu, et kui Ukraina pool räägib kuue meremehe haavata saamisest, siis Vene pool on ametlikult kinnitanud kolme ukrainlase haavata saamist.

Ukraina ülemraada inimõigusvolinik Ljudmilla Denissova võttis varem ühendust oma Vene kolleegi Tatjana Moskalkovaga, et meremeeste saatuse kohta informatsiooni saada, edastas Ukraina kriisi meediakeskus.

Moskalkova olevat öelnud, et Ukraina meremehed viibivad sarnaselt oma laevadele Kertšis ning parajasti kuulatakse neid üle FSB piirivalveharu detektiivi poolt. Kolm Ukraina mereväelast aga viibibat Kertši haiglas nr 1 ning nende seisund polevat kriitiline. "Moskalkova kinnitas mulle, et neile võimaldati igasugust vajalikku abi ning mingit ohtu nende elule ei ole," teatas Denissova.

Ukraina mereväe ülem: Berdjansk Vene rünnaku vastu relvastust ei kasutanud

Ukraina mereväe ülem Ihor Vorontšenko omakorda selgitas, et Ukraina suurtükipaat Berdjansk oma relvastust käiku ei lasknud, kui Vene sõjalaev oli avanud tule 30 mm suurtükist, vahendas Unian.

Nagu ütles varem ka Ukraina kindralstaabi ülem Viktor Muženko, ründas Venemaa Ukraina laevu ajal, kui viimased oli Kertši väina mitte pääsemise tõttu kurssi muutnud ja otsustanud hakata liikuma tagasi Odessa poole.

Vorontšenko rääkis esmaspäevasel pressikonverentsil, et Berdjanski komandör oli Vene poolele selgelt teatanud, et tal pole kavas relvastust kasutada ning et laev on liikumas avamerele. Ukraina mereväe ülema sõnul on selle kohta olemas tõend ka helisalvestise näol.

Sündmuste kulg pühapäeval

Pühapäeval toimus Kertši väinas vastasseis, mille lõpuks hõivas Venemaa kolm Ukraina mereväe laeva ja võttis nende meeskonnad vangi.

Sündmused said alguse, kui Ukraina mereväe väikesed soomustatud suurtükikaatrid Berdjansk ja Nikopol ning neid saatev puksiir Janõ Kapu olid teel Odessast Mariupolisse. Teekonnal Aasovi merele tuli neil läbida Kertši väin, mis asub Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaare ja Krasnodari krai vahel.

Kuigi 2003. aastal sõlmitud lepe näeb ette, et Kertši väin ja Aasovi meri on kahe riigi ühine territoriaalvesi, siis Venemaa asus 2015. aastal tugevdama kontrolli väina üle. Muu hulgas ehitas Venemaa väina ületava Krimmi silla ning Vene laevad kontrollivad omavoliliselt kaubalaevu, mis Ukraina sadamatesse saabuvad või sealt lahkuvad.

Ukraina mereväe teatel keelduvad "okupantide dispetšerid tagamast navigeerimisvabadust, mida tagavad rahvusvahelised lepped".

Kuigi Kiievi kinnitusel oli Ukraina Venemaad laevade liikumisest rahvusvahelises vetes nõuetekohaselt teavitanud, hakkas Vene pool Kertši väina läbimist takistama.

Kõigepealt rammis Venemaa piirivalvelaev Ukraina puksiiri, seejärel tõi Venemaa Kertši silla alla tankeri ja väitis, et liiklus on madalikule sõitnud tankeri tõttu suletud.

Kui Ukraina laevad ootama jäid ja endiselt läbilaskmist nõudsid, arenes olukord selleni, et Venemaa avas kõigepealt Ukraina laevade pihta tule. Seejärel hõivasid Vene eriüksuslased Ukraina laevad ning neid hakati Kertši sadama suunas pukseerima. Ukraina teatel sai laevade hõivamise käigus haavata kuus Ukraina sõdurit, Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), mille ülesannete hulka kuulub ka piirivalve, on teatanud kolmest haavatud ukrainlasest.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: