"Ma ei usu, et päris sõjaks läheb. Esiteks ei ole Putin selleks valmis. Ta on püstihädas sisepoliitiliste probleemide tõttu. Vene rahvas on ääretult rahulolematu," rääkis Laaneots "Ringvaates".

Tema sõnul on samas ka Ukraina sõjavägi nüüd palju tugevam - 240 000 sõjaväelast - kui 2014. aasta alguses, mil konflikt riigi idaosas puhkes.

"Porošenkol on mitu sihtmärki piiril. Esiteks demonstreerida, et Ukraina sõjavägi ei ole enam see sõjavägi, mis oli võib-olla veebruaris-märtsis 2014, kui Ukraina kindralstaabi ülem kandis ette presidendi kohusetäitjale, et meil on ainult 6000 väljaõpetatud ja üksuste põhiselt organiseeritud meest, kes on võimelised võitluses osalema - miks nad hakkasid vabatahtlikke väga laialt kaasama sellesse. Täna on sõjaväel sõjaline kogemus Ida-Ukrainas just võitluses venelastega ja nende separatistidega, kes seal on. See on teine sõjavägi hoopis," selgitas ta.

Eesti jaoks ei tähenda Kertši väina intsident midagi head. "Mis sellest meile siis kasu on? Mitte mingisugust tegelikult. Me peaks tugevasti mõtlema selle peale, et suurendada oma kaitsevõimekust siin," ütles ta.

Tema sõnul mõtlevad oma kaitsevõimekuse tugevdamisele praegu ka Läti, Leedu ja Poola. "Poolakad on praegu nõudmas ameeriklaste käest ühte mehaniseeritud diviisi - see on 16-17 000 meest raskerelvastusega -, et see tuleks Ida-Poolasse, kurikuulsa Suwalki koridori juurde," rääkis ta.