ÜRO julgeolekunõukogu arutab eriistungil intsidenti Kertši väinas ({{commentsTotal}})

{{1543201020000 | amCalendar}}
Foto: TASS/Scanpix

ÜRO Julgeolekunõukogu koguneb esmaspäeval erakorralisele istungile pärast seda, kui Venemaa kinnitas kolme Ukraina sõjalaeva hõivamist Moskva annekteeritud Krimmi lähedal, ütles USA suursaadik Nikki Haley. Ukraina ülemraada aga arutab esmaspäeval sõjaseisukorra välja kuulutamist.

"Julgeolekunõukogu erakorraline istung on kutsutud kokku homme kella 11-ks," kirjutas Haley Twitteris.

Istungi kokkukutsumist olid taotlenud nii Venemaa kui Ukraina, ütlesid AFP-le diplomaatilised allikad.

Ukraina merevägi süüdistas Venemaad pretsedenditus intsidendis, sealhulgas oma mereväealuste tulistamises ja hõivamises Kertši väinas, mis ühendab Musta merd Aasovi merega.

"Ukraina sõjalaevade peatamiseks kasutati relvi," tunnistas Venemaa julgeolekuteenistus FSB, öeldes, et alused toimetatakse Kertši sadamasse.

Ukraina mereväe andmeil leidis vahejuhtum aset neutraalvetes, kui kaks selle väikest suurtükikaatrit ja puksiir olid läbi väina Mariupolisse suundumas.

Vene piirivalvealus rammis puksiiri "agressiivsel moel" ning seejärel avas aluste pihta tule, muutes kõik kolm liikumiskõlbmatuks. Vahejuhtumi ajal tõusid õhku ka Vene lahingkopterid ja hävitajad.

Ukraina sõnul sai kuus mereväelast haavata, FSB väitel oli haavatuid ainult kolm ning neile osutati arstiabi.

Reutersiga rääkinud allikas kirjeldas olukorda Kertši sadamad, kus asuvad hetkel kolm Ukraina käest ära võetud laeva.

Allika sõnul askeldasid laevadel Vene mereväe riietuses isikud, kes tõmbasid lõpuks laevadele, mille peal nähtavaid kahjustusi ei paistnud, kaitsevärvides katteid. Ukraina meremeestest mingeid märke ei olnud.

Ukraina viis väed lahinguvalmidusse

Ukraina kindralstaabi ülem Viktor Muženko andis korralduse viia, lähtudes Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu otsusest kehtestada sõjaseisukord, väeosad ja -ühendused täielikku lahinguvalmidusse, edastati kindralstaabist.

"Riigi julgeoleku- ja kaitsenõukogu sõjaolukorra õigusrežiimi kehtestamise otsuse alusel andis Ukraina kindralstaabi ülem ja väe ülemjuhataja korralduse viia Ukraina relvajõudude üksused ja ühendused täielikku lahinguvalmidusse," öeldi kindralstaabist.

Kindralstaabi ülem: Ukraina laevu rünnati, kui need juba Odessasse naasma asusid

Muženko selgitas pühapäeval julgeoleku- ja kaitsenõukogu istungil, et Venemaa ründas Ukraina laevu hetkel, kui viimased olid hakanud Kertši väina blokeerimise tõttu juba Odessasse tagasi pöörduma.

Kindralstaabi ülema kinnitusel oli Ukraina laevades kokku 23 inimest, kellega pole pärast juhtunut enam kontakti saadud ning kelle saatuse kohta otseseid ja täpsemaid andmeid ei ole. Kiievi andmetel on haavata saanuid kuus, kellest kaks on raskes seisundis.

Kiiev: haavata saanud Ukraina meremehed saadeti Moskvasse

Mitu Ukraina meremeest, kes said haavata Ukraina aluste ründamisel ja hõivamisel Kertši väinas, saadeti edasi Moskvasse, edastas esmaspäeval Ukraina presidendi esindaja Krimmi autonoomses vabariigis Borõss Babõn.

"On teada, et mitu haavatut toimetati Moskvasse," ütles Babin teleusutluses.

Ta ütles ka, et mõningail andmeil kolme meremeest opereeriti, neil on killuhaavad.

Muženko: Ukraina relvajõududel on riigi kaitsmiseks küllalt väge

Ukraina kindralstaabi ülem Viktor Muženko ütles seoses Vene agressiooniga Kertši väinas, et Ukraina relvajõududel on Ukraina riigi kaitsmiseks küllalt võimalusi.

"Venemaa avalik agressiivne tegevus Mustal merel tõestab ukrainlastele taas kord, et sõda käib edasi. Meie põlisvaenlaseks on ja jääb Vene agressor ja selle eesmärk on muutumatu - hävitada Ukraina," kirjutas Muženko esmaspäeval Facebookis.

"Relvajõududel on piisavalt võimalusi kaitsta meie riiki ja me täidame oma ülesande tulevaste põlvede ja Ukraina tuleviku nimel, mida see ka ei maksaks," lisas ta.

Porošenko: parlament arutab esmaspäeval sõjaseisukorra kehtestamist

Ukraina parlament arutab esmaspäeval eriistungil sõjaseisukorra kehtestamist, ütles president Petro Porošenko.

"Sõjakabinet pöördus minu poole taotlusega teha SNBO (julgeoleku- ja kaitsenõukogu) istungil üks ettepanek -- valmistada ette sõjaseisukorra kehtestamise otsus ja pöörduda ülemraada poole, et see oma erakorralisel istungil otsuseprojekti läbi arutaks," lausus Porošenko ööl vastu esmaspäeva nõukogu liikmetele.

"Sõjaseisukorra kehtestamine ei tähenda mingil moel, et Ukraina hakkab ründeoperatsioone läbi viima," märkis president. Tema sõnul saab riigi tegevus olema suunatud üksnes oma territooriumi kaitsmisele ja oma kodanike julgeoleku tagamisele.

Porošenko sõnul ei tähenda sõjaseisukord sõjakuulutust ega loobumist poliitilis-diplomaatiliste vahendite kasutamisest territooriumi vabastamiseks. 

Ta märkis samuti, et otsus ei tähenda viivitamatut mobilisatsiooni, kuid läbi viiakse vastavad meetmed esimese järgu reservistidega. 

"Me peame kõige lühema aja jooksul tagama kõik vajalikud abinõud, et peatada vaenlane ja kaitsta meie riiki. 

President lisas, et sõjaseisukord ei tähenda ka kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste piiramist.

Ülemraada koguneb sõjaseisukorra kehtestamist päevaks arutama esmaspäeval kell 16. Porošenko soovib sõjaseisukorra kehtestamist kuni 25. jaanuarini.

Groisman: riigi kaitseks peab mobiliseerima kõik võimalused

Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman on seisukohal, et Ukraina peab mobiliseerima kõik riigi võimalused, et kaitsta oma territoriaalset terviklikkust, vahendas esmaspäeval valitsuse veebileht. 

"Kui on vaja vastu võtta otsuseid, mis ei riku inimeste õigusi ja kohustusi, aga teisalt mobiliseerivad riigi reserve piiride ja terviklikkuse kaitseks, on vaja seda teha," lausus Groisman. 

Ta märkis, et Ukraina on juba viis aastat Venemaa avaliku ja varjatud agressiooni objekt. 

"Täna juhtunu on lubamatu. Arvan, et mobiliseerida tuleb kogu tsiviliseeritud maailm, et sellele metslusele punkt panna. Keegi ei ole andnud õigust mitte austada seadust, rünnata riigi terviklikkust," rõhutas peaminister.

Valitsusjuht kinnitas, et kõik majanduse stabiilsust puudutav saab tehtud. 

"Kõik, mis puudutab riigi majandust, kasvu -- selle tagame ka edaspidi. Ma säilitame rahu ja korra. Ja tagame ressursid riigi kaitsmiseks," lisas ta. 

Ukraina julgeolekujuht: sõjaseisukord võidakse tühistada igal ajal

Ukraina julgeoleku- ja kaitsenõukogu juht Oleg Turtšõnov kinnitas esmaspäeval, et sõjaseisukorra võib tühistada igal ajal. 

"Olukorra normaliseerumisel võidakse sõjaseisukord igal ajal tühistada," lausus Turtšõnov ajakirjanikele Kiievis. 

Ta märkis, et esmaspäeval viibivad sõjaseisukorra küsimuse arutelul ülemraadas kohal ka president Petro Porošenko ja jõuametkondade juhid. 

Sõjaseisukorra väljakuulutamise plaan ei meeldi Porošenko kriitikutele

Sõjaseisukorra välja kuulutamine võib olla Ukrainas hetkel väga ebapopulaarne otsus, sest sõjaseisukorra tõttu oleks võimalik piirata näiteks avalikke kogunemisi ja anda riigiaparaadile suurem võim enne märtsis toimuvaid presidendivalimisi, kus arvamusuuringute kohaselt ootab praegust presidenti ees kaotus.

Porošenko kriitikud on juhtinud tähelepanu ka sellele, et Ukraina ei kuulutanud sõjaseisukorda välja näiteks Krimmi okupeerimise ja annekteerimise ajal ega ka Donbassi lahingute seni kõige pingelisemal perioodil. Teised on omakorda märkinud jälle, et tookord serveeris Moskva vähemalt ametlikult konflikti kui Kiievi ja "separatistide" vahelist heitlust, pühapäeval leidis aga aset juhtum, kus Venemaa tegutses ametlikult Ukraina mereväe vastu, kuigi Moskva on seni defineerinud seda kui piiririkkumist, mida menetleb piirivalve, mitte aga kui mingit Ukraina poolset sõjalist sammu Venemaa vastu.

Sõjaseisukorra kehtestamine Ukrainas just praegu on seotud poliitiliste eesmärkide, aga mitte Vene agressiooni kasvuga, ütles ülemraada opositsiooni esindav asespiiker Oksana Sõroid.
"Sõjaseisukord kogu Ukraina territooriumil on suurepärane võimalus manipuleerida presidendivalimistega ja vajadusel rakendada natuke diktatuuri," kirjutas ta ööl vastu esmaspäeva oma Facebooki lehel.

Sõroidi hinnangul oli alates Krimmi annekteerimisest ja Venemaa agressioonist Donbassis suurem vajadus sõjaseisukorda kehtestada kui praegu.

Ta meenutas, et Venemaa agressioon Ukraina vastu sai alguse Krimmi hõivamisega 20. veebruaril 2014.

"Alus kehtestada sõjaseisukord Donetski ja Luganski oblastis (oht rünnakuks iseseisvusele) tekkis aprillis 2014. Kuid toosama presidendi kohusetäitja seda ei märganud ja sõjaseisukorda ei kehtestanud," kirjutas asespiiker.

"Sõda kestab viiendat aastat. Üle 10 000 inimese on hukkunud, kümned tuhanded haavatud, võetud on sadu sõjavange. Kuid see pole veennud praegust presidenti sõjaseisukorda kehtestama," lisas ta.

Sõroid on veendunud, et mitte Vene agressioon ning Ukraina mereväelaste ja laevade hõivamine ei ole põhjuseks sõjaseisukorra kehtestamisele.

"Sõjaseisukorda ei kehtestatud seal, kus seda oli vaja, ja siis, kui oli vaja, sest riigi ja sõdurite peale nad sülitasid. President ja praegune julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär ei näinud selles endal poliitilist kasu.... Aga täna nägid," väitis erakonda Samopomitš kuuluv ja Ottawa ülikoolis magistrikraadi kaitsnud Sõroid.

Ukraina nõuab Venemaalt hõivatud laevade tagastamist

Ukraina välisministeerium avaldas esmaspäeval Venemaale kategoorilist protesti seoses relvastatud rünnakuga Ukraina mereväe kaatritele "Berdjansk" ja "Nikopol" ning puksiirile "Janõ Kapu" ning nende hõivamisega, aga samuti nende meeskonnaliikmete haavamise ja vangistamisega. 

Ukraina meedia teatel on vangistatud meeskonnaliikmeid umbes 20.

"Rünnak laevadele, mis olid liikumas meritsi Odessa sadamast Mariupoli sadamasse ja järgisid seejuures kõiki kehtivaid mitmepoolseid ja kahepoolseid rahvusvahelisi leppeid ja navigatsioonireegleid, on järjekordne relvastatud agressiooni akt Vene Föderatsiooni poolt Ukraina suhtes," märkis ministeerium, lisades, et Kreml sisuliselt laiendas oma sõjategevust Ukraina vastu merele.

Ukraina nõudis viivitamatu arstiabi osutamist haavatud sõjaväelastele, nende kohese ja turvalise naasmise tagamist, aga samuti hõivatud sõjalise vara tagastamist ning tekitatud kahju hüvitamist. 

Kertši väin avati tsiviillaevaliiklusele

Pühapäeval suletud Kertši väin avati esmaspäeval tsiviillaevaliiklusele, ütles Krimmi meresadamate peadirektor Aleksei Volkov uudisteagentuurile Interfax.

"Väin taasavati täna varahommikul," ütles Volkov.

NATO-Ukraina komisjon koguneb erakorralisele kohtumisele

Ukraina president Petro Porošenko ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg jõudsid esmaspäevases telefonivestluses kokkuleppele korraldada seoses Kertši väina intsidendiga NATO-Ukraina komisjoni erakorraline kohtumine, teatas Ukraina presidendi pressitalitus.

"Porošenko ja Stoltenberg leppisid kokku korraldada seoses Vene agressiooniga viivitamatult NATO-Ukraina komisjoni erakorraline istung," teatas pressitalitus.

Istung algab Brüsselis NATO peakorteris esmaspäeva pärastlõunal. 

Türgi ärgitas Venemaad ja Ukrainat jääma rahulikuks

Türgi kutsus esmaspäeval Venemaad ja Ukrainat pärast kahe riigi mereväe konfliktiolukorda Krimmi lähistel Kertši väinas rahulikuks jääma. 

Türgi valitsusele "valmistavad muret kuuldused Ukraina laevade tulistamisest ja haavatutest," teatas riigi välisministeerium.

"Me rõhutame, et ligipääsu Kertši väinale ei tohi piirata," lisati teates. "Ärgitame osapooli mõistlikusele ja tasakaalukusele, et pingete eskaleerimist vältida."

Berliin: Kertši väina blokeerimine on vastuvõetamatu

Saksa välisminister Heiko Maas nimetas esmaspäeval vastuvõetamatuks juurdepääsu tõkestamist Aasovi merele Venemaa poolt ja kutsus leevendama pingeid Ukrainaga.

"Sündmused on murettekitavad," edastas Maas Twitteris. "Juurdepääsu blokeerimine Aasovi merele on Venemaa poolt vastuvõetamatu. Blokaad tuleb tühistada. Kutsume mõlemat poolt de-eskalatsioonile."

Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert ütles, et Berliin jälgib teateid "suure murega" ning kutsus "vaoshoitusele, et vältida edasist eskalatsiooni". 

"Jälgime tähelepanelikult sündmuste arengut," ütles Seibert ajakirjanikele, lisades, et Saksa valitsus on Kiievi ja Moskvaga ühenduses. 

"Nagu te teate, toetab Saksa valitsus Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, mis puudutab ka Kertši väina - tagada tuleb vaba juurdepääs Aasovi merele," ütles pressiesindaja. 

Seibert nimetas silla ehitamist üle Kertši väina rahvusvahelise õiguse rikkumiseks, kuna Venemaad sellesse ei kaasatud. 

Sõjalise jõu kasutamine Venemaa poolt oli "meile seni teadaolevate faktide põhjal õigustamatu", ütles Seibert, kutsudes Venemaad Ukraina laevu ja mereväelasi vabastama ning mõlemat poolt "kiiresti dialoogi jätkama".

Pariis: miski ei õigusta Venemaa jõukasutust Kertši väinas

Miski ei näi õigustavat Venemaa-poolset jõukasutust Ukraina laevade vastu Kertši väinas, märkis Prantsuse välisministeerium esmaspäevases avalduses. 

"Kutsume Venemaad vabastama niipea kui võimalik kinni peetud Ukraina mereväelased ning tagastama hõivatud laevad," ütles välisministeeriumi esindaja. "Meile seni teada olevate faktide põhjal ei näi miski õigustavat jõu kasutamist Venemaa poolt."

"Praegune olukord on rahvusvahelist õigust rikkudes läbi viidud Krimmi annekteerimise otsene tagajärg," lisas ministeeriumi esindaja. "Kutsume Venemaad ilmutama äärmist vaoshoitust ja vältima sõjalist eskalatsiooni. Kutsume Venemaad austama liikumisvabadust Kertši väinas ja Aasovi merel."

Lavrov süüdistas Ukrainat "ohtlikes sammudes" Kertši väinas

Vene välisminister Sergei Lavrov süüdistas pärast Vene ja Ukraina laevade pühapäevast vastasseisu Kiievit "ohtlikes sammudes" Kertši väinas. 

Lavrov ütles esmaspäeval, et Ukraina rikkus rahvusvahelisi norme "ohtlike meetoditega, mis tekitasid riske laevade tavapärasele liikumisele piirkonnas". 

Lavrov nimetas intsidenti "selgeks Kiievi-poolseks provokatsiooniks" ja süüdistas Euroopa Liitu "Ukraina pimesi toetamises". 

"Kutsume Kiievi lääne toetajaid rahustama neid, kes üritavad teenida sõjaliselt hüsteerialt poliitilisi punkte," ütles Vene välisminister, andes mõista, et intsident planeeriti enne Ukraina järgmise aasta presidendivalimisi. 

Lavrovi sõnul on Vene piirivalve tegevus Kertši väina kaudu Aasovi merele sisenevate laevade inspekteerimisel täiesti seaduslik ja kooskõlas rahvusvaheliste lepetega. 

Ta süüdistas Ukraina laevu rahvusvaheliste normide rikkumises, sest Kiiev polnud hankinud alustele lube. 

Vene välisministeerium kutsus välja Ukraina asjuri

Vene välisministeerium kutsus esmaspäevaks välja Ukraina ajutise asjuri Venemaal, ütles ministeeriumi kõneisik Maria Zahharova. 

"Ukraina ajutine asjur kutsutakse täna seoses Ukraina agressiivse ja põhjendamatu käitumisega välisministeeriumi," ütles Zahharova telekanalile Rossija-24. "Jutt ei ole üksnes õigusnormide mittetäitmisest Ukraina poolt, vaid plaanitud provokatiivsetest ja agressiivsetest sammudest."

Moskva väitel sooritasid Ukraina laevad Vene territoriaalvetes ebaseaduslikke tegusid.

Kreml: Moskva käitus "ranges vastavuses" rahvusvahelise õigusega

Venemaa käitus nädalavahetuse vastasseisu ajal Kertši väinas ranges vastavuses rahvusvahelise õigusega, ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov esmaspäeval.

"Vene pool pidas rangelt kinni nii Vene seadustest kui ka rahvusvahelisest õigusest," ütles Peskov. 

Kremli kõneisik süüdistas Ukraina laevu illegaalses sisenemises Venemaa territoriaalvetesse ning soovimatuses teha Vene piirivalvuritega koostööd.  

Peskov lisas, et Vene president Vladimir Putin hakkas saama Ukraina aluste kohta infot niipea, kui need ilmusid Krimmi lähistel neutraalsetesse vetesse. 

"Presidenti teavitati laevade liikumisest niipea, kui need ilmusid eile pärastlõunal Krimmi vastas neutraalsetesse vetesse, ning ta sai pidevalt infot," ütles Peskov ajakirjanikele. 

Kommenteerides kinni peetud aluste ja meeskonnaliikmete tulevikku, ütles Kremli pressisekretär, et algatatud on kriminaalasi seoses Vene Föderatsiooni riigipiiri rikkumisega, kuid üksikasju ta ei tea. 

Vastuseks küsimusele, kas otsuse Ukraina laevu rünnata langetas Putin, ütles Peskov: "See ei olnud rünnak, vaid vajalik tegevus riigipiiri rikkumise ärahoidmiseks. Piirivalvuritel on säärasteks juhtumiteks kindel stsenaarium, mida nad järgivad."

Sündmuste kulg pühapäeval

Pühapäeval toimus Kertši väinas vastasseis, mille lõpuks hõivas Venemaa kolm Ukraina mereväe laeva ja võttis nende meeskonnad vangi.

Sündmused said alguse, kui Ukraina mereväe väikesed soomustatud suurtükikaatrid Berdjansk ja Nikopol ning neid saatev puksiir Janõ Kapu olid teel Odessast Mariupolisse. Teekonnal Aasovi merele tuli neil läbida Kertši väin, mis asub Venemaa poolt okupeeritud Krimmi poolsaare ja Krasnodari krai vahel.

Kuigi 2003. aastal sõlmitud lepe näeb ette, et Kertši väin ja Aasovi meri on kahe riigi ühine territoriaalvesi, siis Venemaa asus 2015. aastal tugevdama kontrolli väina üle. Muu hulgas ehitas Venemaa väina ületava Krimmi silla ning Vene laevad kontrollivad omavoliliselt kaubalaevu, mis Ukraina sadamatesse saabuvad või sealt lahkuvad.

Ukraina mereväe teatel keelduvad "okupantide dispetšerid tagamast navigeerimisvabadust, mida tagavad rahvusvahelised lepped".

Kuigi Kiievi kinnitusel oli Ukraina Venemaad laevade liikumisest rahvusvahelises vetes nõuetekohaselt teavitanud, hakkas Vene pool Kertši väina läbimist takistama.

Kõigepealt rammis Venemaa piirivalvelaev Ukraina puksiiri, seejärel tõi Venemaa Kertši silla alla tankeri ja väitis, et liiklus on madalikule sõitnud tankeri tõttu suletud.

Kui Ukraina laevad ootama jäid ja endiselt läbilaskmist nõudsid, arenes olukord selleni, et Venemaa avas kõigepealt Ukraina laevade pihta tule. Seejärel hõivasid Vene eriüksuslased Ukraina laevad ning neid hakati Kertši sadama suunas pukseerima. Ukraina teatel sai laevade hõivamise käigus haavata kuus Ukraina sõdurit, Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), mille ülesannete hulka kuulub ka piirivalve, on teatanud kolmest haavatud ukrainlasest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: